E3 seab Ukrainas rahuks viis tingimust

Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa avaldasid pühapäeval viis tingimust Venemaa Ukraina-vastase sõja lõpetamiseks. Dokument on seni kõige detailsem Euroopa läbirääkimispositsioon pärast täiemahulise sissetungi algust. Samas sündis see formaadis, mis jättis EL-i enda välispoliitilise masinavärgi teadlikult kõrvale.

Londoni tippkohtumisel osalesid Ühendkuningriigi peaminister Starmer, Prantsuse president Macron, Saksamaa kantsler Merz ja Ukraina president Zelenskõi ehk „E3+Ukraina”. EL-i ametnikke kohal ei olnud. Teisi liikmesriike ei kutsutud. EL-i välispoliitikajuht Kaja Kallas juhtis samal päeval Küprosel EL-i kaitseministrite kohtumist.

Mida tingimused nõuavad

Ühisavaldus seab viis nõuet: viivitamatu relvarahu, mille järel võetakse praegune rindejoon kõneluste lähtepunktiks, mitte püsivaks piiriks. Ukraina säilitab õiguse valida oma liite, mis viitab otse võimalikule NATO liikmesusele tulevikus. Kolm valitsust lubavad õiguslikult siduvaid julgeolekutagatisi, sealhulgas rahvusvahelist väekontingenti kohapeal pärast relvarahu püsimajäämist. See tugineb Berliini 2025. aasta detsembri ja Pariisi 2026. aasta jaanuari lubadustele. Venemaa keskpanga külmutatud varad jäävad kinni, kuni Moskva maksab reparatsioone (SCMP, n-tv).

Kõige suurem kaal on viiendal tingimusel. Iga rahulepe, mis puudutab EL-i või NATO struktuure, vajab EL-i liikmesriikide ja NATO liitlaste heakskiitu. Sisuliselt annab see Euroopale struktuurse veto iga Washingtoni ja Moskva kahepoolse kokkuleppe üle. Pärast kuudepikkuseid Trumpi ja Putini telefonikõnesid, mais kokku varisenud relvarahu ning Venemaa droonirünnakuid, mis rikkusid Moskva enda väljakuulutatud vaherahu, kirjutasid E3 juhid üles oma peamise hirmu: neile võidakse esitada valmis lepe, mille kujundamises nad ei osalenud.

Miks kolm pealinna, mitte 27

E3 formaat on olemas, sest Suurbritannia lahkus EL-ist, kuid jääb koos Prantsusmaaga Euroopa suurimate kaitsekulutajate hulka. Euroopa Ülemkogu täiskohtumine, kus kõik 27 riigijuhti määravad bloki suuna, eeldaks konsensust. Ungari ja Slovakkia saaksid seda takistada. Kolm pealinna liiguvad kiiremini ja saavad tingimused sõnastada enne, kui teised neid lahjendavad.

Kiirusel on hind. Poolal, Ukraina kõige järjekindlamal Ida-Euroopa liitlasel ja SKP suhtes EL-i suurimal kaitsekulutajal, ei olnud laua taga kohta. Formaat teeb kahest kolmandikust EL-i liikmesriikidest pealtvaatajad küsimuses, mis määrab Euroopa julgeolekut terveks põlvkonnaks.

Merz saabus Londonisse nõrgenenud positsioonilt. Kaks nädalat enne tippkohtumist lükkas Zelenskõi avalikult tagasi tema põhiidee Ukraina EL-i tuleviku kohta: „assotsieerunud liikmesuse” ilma hääleõiguseta. Zelenskõi nimetas seda „ebaõiglaseks”. Ometi kirjutas Merz alla ühisavaldusele, mis kinnitab Ukraina õigust valida oma liite ja lubab siduvaid julgeolekutagatisi. Vahe Saksamaa kahepoolse pakkumise ja ühise avalduse vahel näitab, kuidas E3 formaat võimaldab nõrgemal positsioonil peituda tugevama ühiskeelega dokumendi sisse.

Järgmine proovikivi

Avaldus on poliitiline dokument, mitte õiguslikult siduv kokkulepe. See ei kohusta ühtegi parlamenti ega loo jõustatavat kohustust. Venemaa ei ole ametlikult vastanud, kuigi Putin nimetas Zelenskõi tippkohtumise eelset rahuettepanekut ebasiiraks juba mõni päev enne kohtumist.

Tegelik proov tuleb NATO tippkohtumisel Ankaras 7.–8. juulil. Seal põrkub E3 positsioon Ameerika läbirääkimiseelistuste ja Türgi võõrustajariigi hoovaga. Kui formaat kinnistub, taandub EL-i ühine välis- ja julgeolekupoliitika, mis peaks aluslepingute järgi andma Euroopale välissuhtluses ühise hääle, tehniliseks taustasüsteemiks sanktsioonide ja ülesehituse jaoks. Poliitilise suuna määraksid kolm pealinna. Ülejäänud 24 viiksid selle ellu.