EKP sihib 2.25% hoiuseintressi

Euroala põhiinflatsioon ehk toidu- ja energiahindade kõikumisest puhastatud hinnakasv langes aprillis 2,2%-ni. Kollektiivlepingutega kokku lepitud palgakasv aeglustus 3,0%-lt 2,6%-le (ECB Wage Tracker). Euroopa Keskpank valmistub sellest hoolimata intressi tõstma. EKP nõukogu tõstab 11. juunil eelduste järgi hoiuseintressi, mis määrab suure osa euroala laenuraha hinnast, 2,00%-lt 2,25%-le (EKP). Turgudel hinnatakse selle sammu tõenäosuseks 80-91% (Euronews).

Üldinflatsioon näeb esmapilgul järsk välja. Itaalias kiirenes hinnakasv mais 3,2%-ni (ISTAT), Hispaanias püsis see samal tasemel (INE). Põhjus ei ole aga Euroopa kauplustes, vaid Hormuzi väinas. Märtsi algusest suletud väin on hoidnud Brenti toornafta hinna umbes 109 dollari juures barrelist. EKP enda hinnangul lisab energiašokk üldinflatsioonile ligi ühe protsendipunkti (EKP). Ilma selleta on euroala üsna lähedal EKP 2% eesmärgile.

Intressitõus ei ava laevateid

Kõrgem intress jahutab tarbimist ja investeeringuid, sest laenamine muutub kallimaks. See töötab siis, kui probleem on liigne nõudlus. Praegu on probleem piiratud naftapakkumises. Intressitõus ei too turule rohkem toornaftat, ei suuna tankereid ümber ega kaota sõjariski kindlustuspreemiat, mis püsib 13-16 dollarit barreli kohta veel kuid ka pärast võimalikku relvarahu.

EKP loogika on ennetav: energia kallinemine ei tohi kanduda palkadesse ja muutuda isetoitvaks inflatsiooniks. EKP juhatuse liige Isabel Schnabel nimetas juunikuist tõusu „vajalikuks” isegi juhul, kui Lähis-Ida konflikt kiiresti laheneb (Bloomberg). Samas langes teenuste inflatsioon, mis reageerib kõige otsesemalt kodumaistele palkadele, aprillis 3,3%-lt 3,0%-le (Eurostat). Palgakasv aeglustub. Spiraal, mida EKP kardab, ei ole alanud.

Juuni topeltsurve

Intressitõus tuleb samal ajal eelarvepoliitilise tagasitõmbega, mida valitsused omavahel ei koordineerinud. Hispaanias tõusis elektri käibemaks 1. juunil 10%-lt tagasi 21%-le. Käibemaks on EL-i tavapärane tarbimismaks ning muudatus lisab majapidamiste arvetele 10-20 eurot kuus (Endesa). Itaalia kütusemaksu langetus lõpeb 6. juunil. Saksamaa Tankrabatt ehk kütusemaksu soodustus lõpeb 30. juunil ja lisab tanklahinnale ligikaudu 17 senti liitri kohta (WiWo). Kolmes euroala suuremas majanduses tabavad majapidamisi samal kuul nii suuremad energiaarved kui ka kallim laenuraha.

Eluasemelaenud teevad mõju kiiresti nähtavaks. Portugali koduomanikel suureneb tavapärase 150 000-eurose laenu kuumakse kuni 60 eurot (ECO). Hispaania muutuva intressiga laenuvõtjad maksavad umbes 65 eurot rohkem (Kelisto). Itaalia ujuva intressiga laenuvõtjatel on tõus samas suurusjärgus, 60-70 eurot (Teleborsa).

Saksamaa näitab, kui halvasti sobib ühtne rahapoliitika praeguse olukorraga. Saksamaa üldinflatsioon on vaid 0,6%, ent majandus on riigi pikimas registreeritud languses. Majandusekspertide nõukogu kärpis 2026. aasta kasvuprognoosi 0,5%-ni (WiWo). Saksamaa saab rahapoliitilise karmistamise, mis on mõeldud Itaalia ja Hispaania hinnasurvele, kuigi seal tõusevad hinnad üle viie korra kiiremini.

2011. aasta küsimus

EKP on selles kohas varem olnud. 2011. aastal tõstis president Jean-Claude Trichet toormehindadest ajendatud inflatsiooni vastu intresse kaks korda. Euroala võlakriis süvenes. Tema järglane pööras mõlemad tõusud mõne kuuga tagasi (PitchBook). Praegu on Itaalia riigivõlakirjade riskivahe Saksamaaga 75 baaspunkti ehk 0,75 protsendipunkti (Borsa Italiana). See on veel hallatav. BNP Paribas prognoosib aga septembriks kolme intressitõusu kogumahuga 0,75 protsendipunkti, mis viiks hoiuseintressi 2,75%-ni (FXStreet).

EKP killustumisvastast kaitsevahendit TPI-d (Transmission Protection Instrument), mis loodi 2022. aastal surve alla sattunud riikide võlakirjade ostmiseks, ei ole seni kordagi kasutatud (EKP). Kolm järjestikust intressitõusu Saksamaa majanduslanguse ajal oleks karm viis katsetada, kas see tegelikult töötab.