EKP tõstab hoiuseintressi 2.25%-le

EKP tegi euro kallimaks ajal, mil energiašokk kandub üle laiematesse hindadesse. 11. juunil tõstis keskpank hoiustamise püsivõimaluse intressimäära, mida pangad saavad EKPs hoitavalt rahalt, 2,25%ni. Samal ajal kerkisid ka teised põhiintressimäärad. Otsus jõustub 17. juunil ning on EKP esimene intressitõus pärast 2023. aastat, selgub EKP intressiotsusest ja Idealista samal päeval avaldatud eluasemelaenude ülevaatest. Kõrgem intress ei loo energiapakkumist juurde. See saab vaid pidurdada energia kallinemise levikut muudesse hindadesse.

Eurostati kiirhinnang näitas juba varem, et euroala inflatsioon oli mais 3,2%. Alusinflatsioon, millest on eemaldatud kõikuv energia ja toit, oli 2,5%. See oli hoiatusmärk: surve ei piirdunud enam kütusehindadega. EKP ekspertide juunikuiste Eurosüsteemi prognooside järgi on inflatsioon 2026. aastal 3,0% ja 2027. aastal 2,3%, energia hinnatõus jõuab tipu lähedale tänavu hiljem.

Sama intress, eri ülekandekanalid

Otsus hakkab tööle pangandussüsteemis. Pangad teenivad EKPs hoitavalt rahalt rohkem, maksavad EKP likviidsuse eest rohkem ning hindavad laene ümber Euribori järgi. Euribor on viiteintress, mille külge on seotud palju muutuva intressiga lepinguid. Sealt liigub mõju edasi eluasemelaenudesse, ettevõtete laenudesse, võlakirjatootlustesse ja aeglasemalt ka hoiuseintressidesse.

Finantsturud olid rangemat rahapoliitikat juba hinnastanud. EKP aprillikuiste pangaintresside andmete järgi oli uute ettevõttelaenude intress 3,62% ja uute eluasemelaenude intress 3,44%. Juunikuine tõus lisab veel ühe kihi laenukuludele, mis olid juba liikunud.

Euroopa ei saa üht EKP intressi kätte ühtemoodi. Portugalis ja Hispaanias on rohkem majapidamisi muutuva intressiga eluasemelaenude mõju all, mistõttu jõuab löök kohale siis, kui laenud Euribori järgi ümber arvutatakse. Saksamaal kaitsevad pikema fikseeritud intressiga eluasemelaenud paljusid olemasolevaid laenuvõtjaid, kuid uued ostjad ja ehitusrahastus seisavad siiski silmitsi kallima rahaga.

Taani ei kuulu euroalasse, kuid EKP mõju alt ta väljas ei ole. Fikseeritud vahetuskursi süsteem tähendab, et Nationalbanken järgib tavaliselt EKP samme, et kaitsta krooni seotust euroga. EKP otsuse järel kirjutas Taani meedia Devdiscourse’i vahendusel 0,25 protsendipunkti suurusest tõusust 1,85%ni.

Laenuvõtjad tunnevad mõju esimesena

Esimesena kaotavad majapidamised ja ettevõtted, kelle võlg hinnastatakse kiiresti ümber. Iirimaal kirjutas RTÉ, et EKP 0,25 protsendipunkti suurune tõus puudutab ligikaudu 110 000 tracker-tüüpi eluasemelaenu klienti ning lisab 300 000 euro suurusele 25-aastasele laenule umbes 37 eurot kuus. Tracker-laen liigub otse koos viiteintressiga, mistõttu muutub kuumakse kiiresti.

Portugalis toimib sama mehhanism. Jornal Económico kirjutas DECO simulatsiooni põhjal, et 150 000 euro suuruse näidislaenu kuumakse tõuseb 676,58 eurolt 697,74 euroni. Hispaanias arvutas HelpMyCash, et 150 000 euro suurune eluasemelaen kallineb umbes 58 euro võrra kuus.

Uued ostjad tunnevad kitsikust enne lepingu sõlmimist. HelpMyCashi intressijuhendi järgi olid keskmised fikseeritud intressiga eluasemelaenu pakkumised umbes 2,85%. Idealista eluasemeturu ülevaade märkis, et paljud soodustatud fikseeritud pakkumised olid juba üle 3%. Nii muutub keskpanga otsus väiksemaks korteriks, edasi lükatud ostuks või ostust loobumiseks.

Ettevõtete puhul on aritmeetika sama, kuigi avalik tähelepanu on väiksem. Muutuva intressiga laenud, arvelduskrediit ja käibekapitaliliinid hinnastatakse ümber kiiremini kui pika fikseeritud intressiga võlg. Väiksemad ettevõtted tunnevad seda teravamalt, sest neil on õhemad rahapuhvrid ja piiratum ligipääs võlakirjaturule.

Pangad on teisel pool tehingut. Kõrgemad intressid võivad suurendada laenutulu enne, kui pangad tõstavad täielikult hoiuseintresse. Saksamaa turuandmed näitasid, et ehituslaenude marginaalid Pfandbriefe suhtes, mis on pandikirjadel põhinev rahastamisvõrdlus, laienesid aprillis 2 kuni 12 baaspunkti. Üks baaspunkt tähendab 0,01 protsendipunkti.

Üks tööriist, mitu majandust

EKP tõstab intresse nõrgas majanduses, et võidelda pakkumisšokiga, mida ta ise ei kontrolli. Keskpanga rahapoliitilise avalduse järgi kasvab reaalne SKP ehk inflatsiooniga korrigeeritud majandus 2026. aastal vaid 0,8%. See ei ole ülekuumenenud buum, mida tuleb jahutada.

Järgmised tõendid tulevad Portugali, Hispaania ja Iirimaa eluasemelaenude ümberhindamisest, Saksamaa uute laenude hindadest, pankade hoiuseintressidest ja Taani järelotsustest. Üks EKP intress liigub nüüd läbi väga erinevate riiklike bilansside. Majanduslik küsimus on, kas see üks tööriist aeglustab inflatsiooni enne, kui see teeb suuremat kahju laenuvõtjatele, kes on juba survepiiril.