EKP viib intressi 2.25% peale

Kolm euroala valitsust lõpetavad energiahindade toetusi samal ajal, kui Euroopa Keskpank, mis määrab eurot kasutava 20 riigi intressipoliitika, valmistub laenuraha kallimaks muutma. EL-il puudub mehhanism, mis selliseid samaaegseid väljumisi koordineeriks.

Hispaania kodumajapidamistel tõusis elektri käibemaks 1. juunil 10%-lt 21%-le (SpainEnglish). Itaalia vähendas 22. mail diislikütuse aktsiisisoodustust poole võrra ja kaotab selle 6. juuniks täielikult (Il Sole 24 Ore). Saksamaa kütusemaksu soodustus lõpeb 30. juunil ning SPD on pikendamise vastu (Handelsblatt). EKP tõstab 11. juunil suure tõenäosusega hoiuseintressi 2,00%-lt 2,25%-le; turud hindavad tõusu tõenäosuseks 77% (Polymarket). Riigid lähtuvad oma sisepoliitikast. EKP lähtub inflatsioonimudelist. Kodumajapidamiste jaoks saabuvad mõlemad korraga.

Tõus põhineb prognoosil

EKP põhjendus toetub nn teise ringi mõjude ennetamisele. See tähendab riski, et kallis energia kandub palkadesse ja teistesse hindadesse ning ajutine šokk muutub püsivamaks inflatsiooniks. Üldine inflatsioon kiirenes aprillis 3,0%-ni, märtsi 2,6%-lt. Peamine põhjus oli energia, mille hinnad olid aastaga tõusnud 10,9% (Eurostat).

Alusandmed räägivad samal ajal teist keelt. Alusinflatsioon, kust energia ja toit on välja jäetud, aeglustus 2,2%-ni, kuu varasemalt 2,3%-lt (Eurostat). Kollektiivlepingutega kokkulepitud palgad kasvavad 2,6%, võrreldes 3,0%-ga 2025. aastal (ECB Economic Bulletin). Palga-hinna spiraal, mida EKP kardab, ei ole alanud.

Karmima rahapoliitika üks selgemaid eestkõnelejaid Isabel Schnabel ütles otse: „Läbi vaatamine ei ole enam valik.” Tema sõnul peaksid intressid tõusma ka juhul, kui Iraaniga saavutatakse rahulepe (Bloomberg, RTE). EKP püüab peatada inflatsiooni laienemist enne, kui see on andmetes selgelt näha. Otsus toetub pigem ettevõtete hinnanguküsitlustele kui tõendile, et hinnasurve on juba laiemaks muutunud.

Toetuslõks

Christine Lagarde on öelnud valitsustele, et energiatoetused peaksid olema ajutised, sihitud ja kohandatud (EKP pressikonverents). Tema loogika järgi hoiavad laiad kütusesoodustused nõudlust üleval ja sunnivad EKP-d rahapoliitikat rohkem karmistama. Kui valitsused toetused lõpetavad, tõstab hinnahüpe aga mõõdetud inflatsiooni ning annab EKP-le uue põhjuse intresse tõsta.

Itaalia näitab seda lõksu selgelt. Pärast aktsiisisoodustuse poolitamist tõusis diislikütuse hind üle 2 euro liitri kohta (Teleborsa). Rahandusminister Giorgetti nimetas kahenädalast pikendust „ajutiseks abinõuks”. Hispaanias lisab käibemaksu taastamine tavapärasele elektriarvele ligikaudu 8–10 eurot kuus (The Spanish Eye). Need hinnatõusud jõuavad juuni ja juuli inflatsiooniandmetesse ning kinnitavad rangema liini pooldajate argumenti tagantjärele.

Üks intress, kakskümmend eluasemeturgu

Intressitõus tabab kõige tugevamalt Lõuna-Euroopat. Hispaanias, Portugalis, Itaalias ja Kreekas on suurem osa olemasolevatest eluasemelaenudest muutuva intressiga ning seotud Euriboriga, pankadevahelise intressimääraga, mis liigub EKP rahapoliitika järgi. Euribor tõusis mais 2,82%-ni, võrreldes 2,08%-ga aasta varem (EFE). Hispaania pere, kelle 150 000 euro suuruse muutuva intressiga laenu makse sel kuul ümber arvutatakse, maksab ligikaudu 60 eurot kuus rohkem (Rankia).

Saksamaa on palju paremini kaitstud. Enamik Saksamaa eluasemelaene fikseerib intressi 10–15 aastaks. Sama EKP otsus, mis suurendab Madridi pere kuumakset, ei pruugi Müncheni leibkonna eelarves peaaegu näha olla. Energiatoetusi kaotavad riigid on samal ajal need, kus kodumajapidamised on intressitõusule kõige avatumad. Juuni koormus koondub seetõttu Lõuna-Euroopa peredele, samal ajal kui põhjaosa jääb suhteliselt puutumata.

Eurostati mai inflatsiooniandmed avaldatakse 2. juunil ja need on viimane näit enne EKP otsust. Kui alusinflatsioon püsib 2,2% juures või allpool, tõstab nõukogu intresse teise ringi mõjude prognoosi, mitte juba alanud hinnasurve tõendi põhjal. EKP peaökonomist Philip Lane on tunnistanud, et „kõige leebem stsenaarium”, kus energia hinnahüpe jääb ajutiseks, muutub „vähem tõenäoliseks” (EKP kõne). Kui EKP eksib, karmistab ta rahapoliitikat aeglustuva majanduse ajal probleemi tõttu, mis oli juba taandumas.