EIP avab Leedu baasile 369 miljonit eurot

Leedu rajab Rūdninkaisse sõjaväelinnakut 369 mln € suuruse rahastusega, milles osalevad Euroopa Investeerimispank, Swedbank ja SEB (EIP). EIP on EL-i aluslepingutega loodud avalik pank, mille omanikud on kõik 27 liikmesriiki. Sellest ei ole saanud relvapanka. Küll aga nihutab pank piiri arengulaenude ja kaitsepoliitika vahel, kui muudab sõjalise taristu rahastamiskõlblikuks. Sama võimalust jälgivad juba teised idatiiva valitsused.

Reegel, mis kadus

Kuni 2024. aasta septembrini nõudis EIP, et kaitsega seotud projektid teeniksid üle poole tulust tsiviilkasutusest (EIP). See tingimus jättis suure osa sõjalisest taristust panga haardeulatusest välja. Kasarmud, logistikakeskused ja harjutusväljad ei saanud usutavalt väita, et nende põhikasutus on tsiviilne, isegi kui projekt ei sisaldanud relvi.

Liikmesriikide rahandusministrid, kes tegutsevad EIP kõrgeima otsustuskogu ehk juhatajate nõukoguna, loobusid sellest nõudest ja kiitsid heaks laiema julgeolekumandaadi. Relvad ja laskemoon on endiselt välistatud. Rahastamiskõlblikuks muutusid aga hooned, teed, energiasüsteemid ja majutus sõjaväelinnakus ehk taristu, mis toetab sõjalist tegevust, kuid ei osta relvi (Scope Ratings). Rūdninkai asubki täpselt selle piiri peal: eesmärgilt selgelt sõjaline, ent laenukõlblik, sest raha läheb taristusse, mitte relvastusse.

Sama avaus, kaks kasutust

Muutuse tähendus sõltub sellest, kust Euroopas vaadata.

Idatiival on Rūdninkai rahastamispaketti vormitud ellujäämisküsimus. Poola käsitluses on Leedu sõjaline taristu osa heidutusahelast Suwałki koridori ümber, mis ühendab Poolat Balti riikidega (Onet). Varssavi tahab NATO torustike pikendamist, teede uuendamist ja kulude nihutamist riigieelarvetest EL-i ühistesse instrumentidesse (WP). Lätil on sarnane vajadus. Riik on ühinenud Kanada juhitava algatusega luua eraldi kaitse-, julgeoleku- ja vastupidavuspank, kuigi sel asutusel ei ole veel kinnitatud kapitali ega laenutegevust (LRT).

Prantsusmaa loeb sama lõdvendust tööstuspoliitika kaudu. Prantsuse avalik investeerimispank Bpifrance ja EIP suunasid 150 mln € Prantsuse julgeoleku- ja kaitsevaldkonna VKE-dele, esitledes investeeringut strateegilise autonoomia, mitte territoriaalse heidutusena (Caisse des Dépôts). Eraldi suur EIP laen Airbusile kinnistas sama sõnumit: Euroopa saab rahastada kaitsega seotud tööstust oma arengupanga kaudu (Le Monde).

Idatiivale on vaja pangakõlblikku betooni ja logistikat. Prantsusmaale on vaja pangakõlblikku lennundus- ja tarneahelatööstust. Muudatus teenib mõlemat huvi, mistõttu see läbi läks.

Mida tehing tõestab ja mida mitte

Rūdninkai tehingu vähem nähtav, kuid kõnekam osa on Swedbanki ja SEB osalus EIP kõrval. Kui avalik pank laenab sõjalisele projektile, saavad kommertspangad järgneda väiksema riskiga, et kaitsevaldkonna laen halvendab nende kestlikkusreitingut või mainet. EIP on kinnitanud, et laiendab julgeoleku- ja kaitseettevõtetele laenamist kommertspankade kaudu (Scope Ratings). EIP toega projekt paistab avaliku poliitikana, mitte riskina, mida pank püüab varjata.

Rootsi näide ei luba siiski tugevamat järeldust. Rootsi regulaatorid avaldavad endiselt tavapäraseid pangandusriski reegleid ning puudub avalik doktriin, mis nõuaks pankadelt kaitsevaldkonna käsitamist laenuprioriteedina. SEB ja Swedbank osalesid konkreetses tehingus. See ei tõesta, et Põhjamaade finantssektor on kaitsevaldkonna ümber hinnanud.

Üks saksakeelne finantskommentaar kirjeldas EIP-d liikumas „relvapanga” suunas (Kettner Edelmetalle). Süüdistus liialdab: relvad ja laskemoon on endiselt ametlikult välistatud. Samas osutab see tegelikule valitsemisprobleemile. EIP ei avalda, miks üks projekt kvalifitseerub ja teine mitte. Kodanikud näevad suunda, kuid ei saa kontrollida tehingutasandi põhjendusi.

Rūdninkai ei ole veel korduv mudel. See on üks tehing, mille tingimusi ei ole EIP ega osalevad pangad täielikult avaldanud. Poolal, Lätil ja Rumeenial on taristut, mis võiks sobida samasse raamistikku, kuid avalikku sarnaste laenude toru ei ole. Lahtine on ka see, kes kannab kahju, kui projekt ootustele ei vasta: EIP, kommertspangad või vastuvõtjariik. Leedu kaitseministeerium, EIP juhatus ja erapangad peavad sellele vastama. EIP on nihutanud piiri arengulaenude ja kaitsepoliitika vahel. Muutuse legitiimsuse määrab see, kas pank valvab seda piiri avalikkuse silme all.