Eli Lilly kärbib Alzey investeeringut

Eli Lilly rajab Saksamaal Alzeys oma 2,5 mld dollari suuruse tehase vaid „miinimummahus”. Hoonekarp on peaaegu valmis ja 300 töötajat on juba palgatud, kuid laienemine 1000 töökohani jääb ära. Mõni tund hiljem teatas Boehringer Ingelheim, et loobub 900 mln € suurusest Saksamaa investeerimiskavast aastateks 2027–2030. Mõlemad ettevõtted viitasid samale põhjusele: Berliini uuele haigekassade säästuseadusele.

Berliini eelarvenurk

Seadus, saksa nimega GKV-Beitragssatzstabilisierungsgesetz ehk kohustusliku ravikindlustuse maksemäära stabiliseerimise seadus, vastab päris survele. Saksamaa keskmine ravikindlustusmakse jõudis 2026. aastal rekordilise 17,5%ni brutopalgast. Riigi majandusnõunike kogu prognoosib, et ilma reformita võivad sotsiaalmaksed kokku tõusta 2040. aastaks 49,7%ni. Seaduse eesmärk on leida tervishoiusüsteemist 2027. aastaks 16,3 mld € säästu.

Ravimitööstuse jaoks on keskne mehhanism „dünaamiline tootjaallahindlus”: kohustuslik ravimihinna allahindlus, mis suureneb automaatselt koos kindlustuskulude kasvuga. Sektori hinnangud lähevad järsult lahku. Saksamaa peamine ravimitööstuse lobiorganisatsioon vfa ootab 2030. aastaks umbes 20% suurust allahindlust hinnakirjahinnast, samas kui geneeriliste ja keskmise suurusega ravimitootjate esindaja Pharma Deutschland hoiatab, et näitaja võib ulatuda 50%ni. Ettevõtete sõnul ei tee pikaajalist planeerimist raskeks niivõrd tänane allahindlus, kuivõrd seadusse sisse kirjutatud automaatne kasv. Ravimid moodustavad haigekassade kuludest umbes 3,3%, kuid sektorile langeb ligikaudu 12% kavandatud säästust.

Pariisil on tšekiraamat valmis

Boehringeri suundumine Prantsusmaale ei ole üksikjuhtum. 1. juunil lubas ettevõte Macroni „Choose France” investeerimistippkohtumisel 500 mln € nelja Prantsuse tootmiskohta. Kaks päeva hiljem tuli 900 mln € suuruse Saksamaa kava tühistamine. Ravimisektori investeeringuid kuulutati Choose France’il kokku välja 600 mln € ulatuses, kolm korda rohkem kui aasta varem.

EY atraktiivsusbaromeetri järgi on välisinvesteeringute projektide arv Saksamaal alates 2019. aastast langenud 44%, Prantsusmaal 28%. Boehringeri Saksamaa juht sõnastas selle otse: „Järgmine innovatsioon ei lähe praeguse seisu järgi Saksamaale.”

84% marginaalid ja kohustuslikud allahindlused

Eli Lilly 2025. aasta käive oli 65,2 mld dollarit, kasvades aastaga 45%. Ettevõtte brutomarginaal oli 84,3%, mis tähendab, et igast käibedollarist jäi pärast tootmiskulusid alles 84 senti. Boehringeri käive oli 27,8 mld €, kasvades 7,3%. Patendikaitsega ravimite hinnad Saksamaal on juba 114% Euroopa keskmisest. Selliste marginaalide ja hinnataseme juures ei klapi väide, et suuremad Saksamaa allahindlused oleksid äriliselt talumatud, ettevõtete finantsnäitajatega kuigi hästi.

Ettevõtete ümberpaigutused näitavad ka Brüsseli mõju piire. EL jõudis 2026. aasta mais esialgse kokkuleppeni kriitiliste ravimite määruses, mille eesmärk on tuua ravimitootmist Euroopasse tagasi. Ravimihinnad kuuluvad aga EL-i aluslepingute järgi liikmesriikide pädevusse: iga valitsus määrab hinnareeglid ise ja Brüssel ei saa neid üle kirjutada. EL saab pakkuda stiimuleid, et tehased ehitataks Euroopa pinnale. Ta ei saa takistada liikmesriiki muutmast investeerimisjuhtumit halvemaks.

Euroopa osa üleilmses toimeainete tootmises on langenud 63%lt 1981. aastal ligikaudu 6%ni praegu. Toimeaine on ravimi keemiline ühend, mis annab ravimile mõju. Kriitiliste ravimite määruses kavandatud 5 mld € fond on praegu rida tulevases EL-i eelarves, mitte kinnitatud raha.

Berliini valikuruum on kitsas. Saksamaa peab pidurdama tervishoiukulusid, mis suruvad rekordiliste maksete kaudu nii töötajaid kui ka tööandjaid. Kui investeeringud liiguvad Alzey ja Ingelheimi asemel Toulouse’i ja Corki, ei õõnesta EL-i ravimisuveräänsust ainult sõltuvus Pekingist. Seda nõrgestavad ka liikmesriikide enda eelarvehädad.