Energia maksusoodustused lõpevad, inflatsioon 3.2%

Madridi majapidamine maksis sel kuul elektri eest ligikaudu 8-10 eurot rohkem. Hispaania tõstis 1. juunist elektri käibemaksu 10%-lt tagasi 21%-le, lõpetades erakorralise maksukärpe, mis kaitses tarbijaid pärast Iraani kriisist alanud energiahindade tõusu (El Español). Sama toimub mujal Euroopas. Itaalia kütuseaktsiisi kärbe lõpeb 6. juunil, Saksamaa kütusemaksu vähendus 30. juunil. Need otsused jõuavad tarbijani ajal, mil euroala inflatsioon tõusis mais 3,2%ni, aprilli 3,0%-lt (Eurostat).

Teenused vedasid hinnatõusu kiirenemist

Energiahindade inflatsioon muutus aprillist maini vähe: 10,8%-lt 10,9%-le. Kiirenemine tuli teenustest: restoranidest, üüridest, kindlustusest, juuksuritest. Teenuste inflatsioon tõusis 3,0%-lt 3,5%-le ning alusinflatsioon, millest on välja jäetud kõikuvamad energia- ja toiduhinnad, kerkis 2,2%-lt 2,5%-le (EKP).

Keskpangad ei saa palju teha nafta hinnaga, mis kujuneb maailmaturul. Teenuste inflatsioon on teine asi. See peegeldab kohalikke palku, üüre ja ettevõtete kulusid ehk just seda hinnasurvet, mille vastu intressipoliitika on mõeldud. EKP peaökonomist Philip Lane ütles, et „isegi kui algne energiašokk taandub, jäävad teise ringi mõjud meiega mõneks ajaks” (Investing.com).

Kes kulu kannab

Euroala keskmine varjab suuri erinevusi. Leedus oli inflatsioon 5,1%, mida vedas diislikütuse hinna 39,3% tõus; riik impordib kogu oma nafta ega paku kütusesubsiidiumi (LRT). Saksamaal, kus ajutine kütusemaksu vähendus hindu pehmendab, oli inflatsioon 2,6%. Bundesbanki hinnangul hoiab subsiidium üksi inflatsioonimäära umbes 0,25 protsendipunkti võrra madalamal (Handelsblatt).

Vahe tuleb teravamalt välja palkades. Saksamaa töötajate reaalpalk kasvas 2026. aasta esimeses kvartalis 1,8%, sest 4,1% nominaalne palgatõus ületas inflatsiooni (Destatis). Hispaania töötajatel sellist puhvrit ei olnud: kollektiivlepingutes kokku lepitud palgatõus oli keskmiselt 2,94%, inflatsioonist vähem, ning automaatne elukalliduse klausel katab vaid 30% nende lepingute alla kuuluvatest töötajatest (Europa Press). Sama muster paistab Itaalias ja Kreekas. Iga kuu, mil vahe püsib, sööb ostujõudu.

Valitsused lõid maksukärped erakorralise vastusena Hormuzi väina häirele, mis tõstis nafta hinna ligikaudu 105-111 dollarini barrelilt (SEB). Eelarvekulu on olnud suur. Euroopa Komisjoni hinnangul ületas lubatud meetmete kogumaht 14,5 mld eurot, neist 72% olid sihtimata (Euroopa Komisjon). Nüüd sunnivad eelarved taganema. Itaalia keskkonnaminister välistas kütuseaktsiisi kärpe pikendamise (Sky TG24, Askanews). Hispaania mõttekoja Funcas prognoosi järgi võib inflatsioon suvel jõuda 4%ni, kui subsiidiumid täielikult kaovad ja nafta püsib kallis (Funcas).

Mai inflatsiooninumber sisaldas veel nende kaitsemeetmete mõju. Juuni ja juuli näitajad kajastavad nende lõppemist. Tekib astmeline efekt: statistiline hüpe, mis tuleb allahindluste kadumisest, mitte uuest hinnasurvest.

Turud hindavad 85-91% tõenäosusega, et EKP, mis määrab 20 euroala riigi intressipoliitikat, tõstab 11. juunil hoiuseintressi 0,25 protsendipunkti võrra 2,25%ni (VT Markets). Isegi Kreeka keskpanga president Yannis Stournaras, EKP nõukogu üks ettevaatlikumaid hääli, on nimetanud tõstmist „usutavuse kaalutlustel vältimatuks” (Bloomberg).

Kui 3,5% teenuste inflatsioon tähendab, et palgad hakkavad energiakulusid järele võtma, võib ootamine kinnistada kõrgema hinnataseme ootusi. Samal ajal kasvas euroala SKP 2026. aasta esimeses kvartalis vaid 0,2% (EKP) ning tarbijakindlus on -19, lähedal madalaimale tasemele pärast 2022. aasta detsembrit (Trading Economics). Laenukulude tõstmine surub majapidamisi kahest küljest: energiaarved kasvavad ja kodulaenud kallinevad. EKP tõstis Jean-Claude Trichet’ ajal 2011. aastal intresse samuti pakkumisšoki keskel ning pööras kursi mõne kuuga tagasi, kui võlakriis süvenes. Subsiidiumide lõpp võib nõudlust niigi pidurdada. Otsust ei tee need Madridi ja Rooma töötajad, kelle ostujõud praegu kahaneb.