EPA kaotas elektrijaamade süsinikupiirangud

USA keskkonnakaitseamet EPA kinnitas 14. septembril lõpliku määruse, millega tühistatakse suurem osa Bideni administratsiooni 2024. aastal kehtestatud elektrijaamade kasvuhoonegaaside heitenormidest. Tühistamine kaotab olemasolevate söeelektrijaamade ja uute gaasiturbiinide heitepiirangud, mille täitmine eeldanuks süsiniku kogumise tehnoloogia kasutamist (EPA, Sidley).

Eraldi ettepanek läheks kaugemale: EPA tahab kaotada ülejäänud normid ning võtta tagasi õigusliku hinnangu, mille järgi elektrisektori heide soodustab ohtlikku õhusaastet (Sidley). Sellele hinnangule tugineb EPA õigus reguleerida elektrijaamade CO₂-heidet. Hinnangu tagasivõtmine ei tühistaks Clean Air Acti ega takistaks tulevast administratsiooni regulatsiooni taastamast, kuid uus EPA juhtkond peaks õigusliku põhjenduse algusest peale uuesti üles ehitama.

Mis on otsustatud ja mis veel mitte

Allkirjastatud tühistamismäärus jõustub pärast avaldamist Federal Registeris ehk USA valitsuse ametlikus määrustekogus. 15. septembri seisuga polnud seda seal veel avaldatud. Pärast jõustumist võivad osariikide peaprokurörid või keskkonnaorganisatsioonid määruse kohtus vaidlustada ning järgmine administratsioon võib esitada uued normid.

Ulatuslikumal ettepanekul puudub lõpliku otsuse kuupäev. Enne otsustamist peab EPA korraldama avaliku konsultatsiooni, mis kestab tavaliselt mitu kuud.

EPA väitel hoiab tühistamine kokku 300 miljardit dollarit (EPA). Ameti varasemas ettepanekus hinnati säästuks tänases rahas ligikaudu 19 miljardit dollarit, kasutades 3% diskontomäära (Federal Register). EPA pole selgitanud, miks hinnangud nii palju erinevad. Ameti mudeli järgi lisandub reeglite säilitamisega võrreldes 2035. aastaks 123 miljonit tonni CO₂-heidet aastas (regulations.gov). Tegemist on aastase heitega, mitte kümne aasta kogumahuga.

Euroopa risk on reaalne, kuid varasem

Otsus suurendab USA ja Euroopa regulatiivset lõhet, mis oli olemas juba varem. Euroopa tööstus maksab elektri ja gaasi eest märksa rohkem kui USA konkurendid. Draghi konkurentsivõime raport seostas hinnavahe odava Vene torugaasi kadumise, EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi ehk turuga, kus ettevõtted maksavad iga õhku paisatud CO₂-tonni eest, ning suuremate võrgukuludega. Euroopa Komisjoni taskukohase energia tegevuskava järgi on Euroopa konkurentsivõime keskne probleem just need struktuurselt kõrgemad hinnad.

Tühistatud USA normid oleksid nõudnud elektrijaamadelt investeeringuid alles hiljem, sest nende täitmise tähtajad jäid 2030. aastatesse. Ükski Euroopa valitsus, tööstusliit ega uurimisasutus pole seni arvutanud, kuidas mõjutab just see otsus hindu, tootmist või investeeringuid.

USA võimalikust kulueelisest on kõige rohkem ohustatud põhikemikaalide ja väetiste tootjad, kellele gaas on korraga energiaallikas ja tooraine. Hispaania keemiatööstus maksab maagaasi eest juba praegu USA võrdlushinnast mitu korda rohkem (FEIQUE).

CBAM kaitseb importide, mitte eksportide eest

EL-i süsiniku piirimeede CBAM paneb importijad tasuma tsemendi, terase, alumiiniumi, väetiste, vesiniku ja elektri tootmisel tekkinud heite eest. Seetõttu kaasneks suurema süsinikujalajäljega USA tootele Euroopa turule sisenemisel suurem süsinikutasu (Commission CBAM, CBAM Regulation). See kaitseb EL-i siseturgu, kuid ei aita Euroopa eksportijaid, kes võistlevad USA-s või kolmandates riikides. CBAM arvestab mõne hõlmatud kauba tootmiseks kasutatud elektri heidet, kuid mitte kõigi puhul. Kemikaalid jäävad süsteemist täielikult välja.

EPA otsus ei muuda Euroopa kliimamäärust, mis kohustab EL-i vähendama netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% ning saavutama 2050. aastaks kliimaneutraalsuse. USA taandumine ei muuda Euroopa õiguslikke kohustusi. See võib suurendada survet energiamahukatele Euroopa eksportijatele, kelle kulud olid juba varem konkurentidest suuremad, kuid mõõdetava uue hinna- või investeerimisšoki kohta tõendeid veel pole. Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide otsustada on, kas lubade kiirema menetlemise ja elektrivõrku investeerimisega suudetakse energiakulude erinevust vähendada. See küsimus oli laual juba enne EPA eelmise nädala otsust.