EPPO uurib Bulgaaria raudteelepinguid

Bulgaaria transpordiminister Georgi Peevi sõnul uurib Euroopa Prokuratuur ehk EPPO 17 raudteelepingut, mis sõlmiti aastatel 2019–2021. EPPO on EL-i prokuratuur, mis tegeleb Euroopa raha puudutavate pettuste ja muude finantskuritegudega. Peevi väitel võttis Bulgaaria riiklik raudteeinfrastruktuuri ettevõte NKZHI ligikaudu 765 mln € ulatuses kohustusi, mille rahastus polnud tagatud (24 Chasa, Boulevard Bulgaria).

Avalikest andmetest ei nähtu praegu tõendatud pettust. Tõendatud probleem on kitsam: riigiettevõte sõlmis lepinguid, mille katteks raha polnud. Kas selle käigus kadus või kasutati valesti EL-i raha, on nüüd kriminaalmenetluse küsimus.

EPPO pole uurimist ise kinnitanud (Fakti). Väide tugineb Peevi avalikele sõnavõttudele ja Bulgaaria meedia teadetele. Samas ütles minister selle info ise välja, nimetas lepingute arvu ja kinnitas ministeeriumi täielikku koostööd prokuröridega. See kõlab pigem uue valitsuse katsena avada eelmise valitsuse pärandit kui prokuratuurist tulnud lekkena.

Kui rikkumised kinnitust leiavad, võib Bulgaaria silmitsi seista enam kui 400 mln € suuruse tagasimakse või rahastuse kärpega seotud EL-i vahenditest (BNR News, Fakti). Milline EL-i rahastusprogramm täpselt riskis on, pole selge. EL-i halduslik pettustevastane amet OLAF kontrollib eraldi kahte veeremi tarnelepingut.

EL-i prokuratuur töötab liikmesriigi kohtusüsteemi kaudu

EPPO pole EL-i politseijõud. Strateegiline juhtimine tuleb Luxembourgist, kuid menetlused liiguvad liikmesriikides Euroopa delegeeritud prokuröride kaudu, kes kasutavad riiklikku politseid, riiklikke kohtuid ja kohalikke tõendamisreegleid (EPPO, määrus 2017/1939). Bulgaarias tähendab see, et EL-i prokuratuur saab Euroopa rahaga seotud juhtumi üle võtta, kuid uurijad ja kohtunikud jäävad Bulgaaria süsteemi osaks.

See hübriidmudel on raudteejuhtumi puhul oluline. EPPO saab uurimist suunata ja vähendada riski, et asi koduses poliitilises süsteemis vaibub. Ta ei saa tagantjärele parandada puudulikke hankedokumente ega puuduvaid alusandmeid. 2024. aastal menetles EPPO oma aastaaruande järgi 6547 kuriteoteadet ja tuvastas võimaliku kahju mahus üle 24,8 mld €. Need on kahtlustatavad summad, mitte tõendatud kahju. Kahtluse ja kohtus tõendamise vahele jääb ruum, kus paljud juhtumid lagunevad, eriti kui algne dokumentatsioon pole kontrolli talumiseks piisav.

Võrdlus EPPOs mitteosalevate riikidega näitab, miks liikmesus loeb. Osalevad riigid saavad ebamugavaid uurimisi, kuid koos sellega ka prokuratuurikanali, mis on osaliselt väljaspool kodumaist poliitilist kontrolli. Riikides, mis kõrvale jäävad, näiteks Ungaris, jäävad kahtlustatavad EL-i rahapettused üksnes riiklike prokuröride kätte (EPPO osalevad riigid).

Tõrge tekib elluviimises

Bulgaaria raudteejuhtum osutab nõrkusele, mis ei piirdu ühe riigiga: poliitiliste rahastusotsuste all olev elluviimisahel on habras. Hanked, load, rahastuse kontroll, tarned, auditi jälg. Euroopa Kontrollikoda on korduvalt viidanud puudustele süsteemides, mis peaksid EL-i raha vastu suunatud pettusi leidma ja karistama (ECA). EPPO on fondidega seotud uurimistes korraldanud koordineeritud läbiotsimisi mitmes liikmesriigis (Euronews). Rumeenia on saanud samal ajal hoiatusi, et ta võib kaotada miljardeid taasterahastu vahendeid, kui projektid ei jõua EL-i maksetähtaegadesse (Libertatea).

Projekt võib läbida riikliku heakskiidu, kuid tegelik rahakasutuse küsimus jääb kontrollimata. Bulgaaria puhul oli see küsimus elementaarne: kas lepingul oli kinnitatud rahastus? Ministri enda sõnul ei olnud.

17 lepingu sisu, töövõtjad, konkreetsed rahastusprogrammid ja võimalikud kuriteokoosseisud pole avalikud. Kuni EPPO või kohus juhtumi ulatust kinnitab, on tugevaim järeldus see, mille Peev ise välja ütles: Bulgaaria raudteesüsteem võttis sadu miljoneid eurosid kohustusi, millele tal katet polnud. Kriminaaluurimine peab selgitama, kas koos nendega liikus ka EL-i raha ja kas keegi selle eest vastutab.