Eesti käivitas droonitõrje idapiiril

Eesti 136-kilomeetrisel maismaapiiril Venemaaga on nüüd lõike, kus uus piiritaristu suudab võõraid droone tuvastada ja alla tuua. Politsei- ja piirivalveamet on valmis saanud esimesed droonitõrjevõimega piirilõigud kagupiiril (ERR). Avalike andmete põhjal pole ühelgi teisel EL-i ja Venemaa maismaapiiril võrreldavat süsteemi. Välja on ehitatud üle 110 kilomeetri ning tehniline valve katab ligi kaks kolmandikku kogu 338-kilomeetrisest idapiirist. Töö peaks valmima aasta lõpuks (ERR).

Tehnika töötab. Selgusetu on käsuahel, mis selle kohal peab tegutsema. Avalikest allikatest ei nähtu, kes annab loa drooni alla tulistada, kui kiiresti selline otsus liigub ega kas Eesti sensorite info jõuab ühisesse Balti või NATO õhupildi süsteemi. Sama lünk ulatub Läänemerest Musta mereni ja muutub nähtavamaks iga kord, kui riik peab drooniintsidendile vastuse improviseerima.

Moskva on poliitilist survet suurendanud väitega, et Eesti lubab Ukrainal kasutada oma õhuruumi droonirünnakuteks Venemaa vastu. Väide on tõendamata, kuid näitab, miks iga tuvastamata droon piiri lähedal võib korraga olla nii julgeolekuintsident kui ka infomõjutuse tööriist. Kui tuvastusvõime päriselt töötab, muutuvad mõlemad riskid teravamaks.

Iga riik tegutseb omaette

Poola programm Shield East on katnud üle 61 kilomeetri idapiiri sensorite, ladustuskohtade ja muu taristuga ning plaanis on veel 207 kilomeetrit (Defence24, gov.pl). Varssavi lõi territoriaalkaitseväe ehk reservväe koosseisu piiride kaitse komponendi, kus brigaadidel on vastutus konkreetsete piirilõikude eest. Poola ehitab seda aga oma sõjalise süsteemi sees. Avalikult ei paista ühist Poola-Balti juhtimist ega ühist droonidele reageerimise volitust.

Lätis on pilt teise nurga alt sarnane. Riik on avaldanud rahuaja reeglid, kuidas hüvitatakse sõjaliste drooniintsidentide tekitatud kahju (Sargs.lv). See annab rohkem õiguslikku selgust selle kohta, mis juhtub pärast drooni tabamust, kui selle kohta, kes drooni peatab. Olemasolev Balti piirikoostöö tegeleb eeskätt rändesurvega, mitte droonide tõrjumisega.

NATO katsetab, kas liitlaste droonitõrjesüsteemid suudavad koos töötada, ja katsete maht kasvab. Technical Interoperability Exercise 26 pani ühistes radari-, segaja- ja juhtimistarkvara katsetes tööle üle 60 süsteemi mitmest riigist. Leedus toimunud Project Flytrap sidus kaheksa riigi droonitõrjeplatvormid ja tehisintellekti kasutavad juhtimisvõrgud (DVIDS, DVIDS). NATO liitlased on teatanud kavast investeerida viie aastaga droonitõrjevõimesse üle 40 miljardi dollari (Defence Industry Europe).

Süsteemide omavaheline suhtlus ei lahenda siiski käsuõigust. Riigid ostavad radareid, segajaid, kaameraid ja tarkvara endiselt eraldi pakettidena, mis vajavad sageli eritööd, enne kui need koos toimivad (Escudo Digital). Raha liigub seadmetesse, kuid piiriülese kasutusõiguse reeglid liiguvad aeglasemalt.

Kuhu sekundid kaovad

Soome näitab, milline näeb välja õiguslik selgus. Piirivalveseadus, politseiseadus ja kaitseväe seadus annavad droonidesse sekkumise õiguse eri ametkondadele. Iga ametkond peab enne jõu kasutamist hindama, kas see on vajalik ja vastab tegelikule ohule (Finlex). Kolm seadust, kolm asutust, kolm eraldi hinnangut. Õiguslik raam on selge. Keerulisem on siduda konkreetne sensorihäire õige volitusega enne, kui droon jõuab järgmise riigi õhuruumi.

Rumeenia näitab viivituse hinda. Doonau ääres toimunud drooniintsidentide ajal tuvastasid ametivõimud õhusihtmärke, aktiveerisid õhutõrje, valmistasid ette helikoptereid, saatsid elanikele hoiatusi ja teavitasid NATO struktuure. Kõik see käivitus ühe sündmuse tõttu (Aktual24). Kaitseminister Radu Miruță tunnistas, et Constanța sadam vajab oma tuvastussüsteemi, sest sõjaline kaitse ja tsiviiltaristu kaitse eeldavad erinevaid võimeid (Adevărul).

Eesti on vastanud esimesele küsimusele: eesliiniriik suudab ehitada toimivad droonitõrjega piirilõigud. NATO ja EL peavad vastama järgmisele küsimusele: kes juhib vastust, kui droon liigub ühe riigi sensorite vaateväljast teise riigi õhuruumi, ja kui kiiresti see volitus rakendub? Seni on Euroopa idapiir riiklike süsteemide kogum, mille vahel võivad kaduma minna kõige olulisemad sekundid.