Eesti ostab Moldovale soomukeid

EL-i rahast ostetakse Moldova armeele rohkem kui 100 taktikalist soomukit kogumaksumusega üle 50 mln € (ERR, Digi24). Raha tuleb Euroopa rahutagamisrahastust ehk EPF-ist, mis on EL-i tavapärasest eelarvest eraldi seisev instrument. Selle kaudu saavad liikmesriigid ühiselt rahastada sõjalist abi partnerriikidele (EUR-Lex).

Eesti Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) sõlmis raamlepingu Moldova kaitseministeeriumi ja Kanada tootja Rosheliga. Tehing annab käegakatsutava sisu lubadusele, millest EL on aastaid rääkinud: Venemaa surve all olevale riigile ei pakuta ainult poliitilist toetust, vaid ka varustust. Samal ajal kasvab ostumudel kiiremini kui selle avalik kontroll.

Kuidas Eestist sai EL-i ostja

EPF toimib teisiti kui enamik EL-i kulutusi. Abi poliitilise suuna kinnitab Euroopa Ülemkogu, kus otsustavad liikmesriikide juhid. Raha ei tule EL-i tavalisest eelarvest, vaid liikmesriikide eraldi sissemaksetest. Seejärel peab keegi siiski pidama hinnaläbirääkimisi, sõlmima lepingud ja korraldama tarne. Moldova puhul teeb seda Eesti.

RKIK on Moldova EPF-i hankeid korraldanud alates 2022. aastast. Varem on Eesti kaudu hangitud logistika-, side- ja seirevarustust (ERR). Rosheli soomukite leping on selle rea suurim. See kuulub 2022.–2025. aasta abipaketti, mille eesmärk on tugevdada Moldova armee liikuvust ja transpordivõimet (True North Strategic Review, Defence Blog). Tarned peavad lõppema 2027. aasta maiks.

Tööjaotus on selge. Brüssel annab poliitilise loa ja liikmesriigid rahastavad. Tallinn peab läbirääkimised ja ostab. Chișinău saab varustuse. Nii on Eestist saanud EL-i julgeolekupoliitika praktiline täitja, kasutades kaitsehanke oskust, mida suuremad liikmesriigid pole samas mahus enda peale võtnud.

Kiiresti kasvav kohustus

Moldova on EPF-i toetuses Ukraina järel suuruselt teine saaja. Aastateks 2021–2025 on talle eraldatud 197 mln € (EEAS, EEAS). Mais tegi EL-i välispoliitikajuht Kaja Kallas ettepaneku kahekordistada Moldova iga-aastane EPF-i rahastus 120 mln € peale. See teeks Moldovast suurima EPF-i saaja väljaspool Ukrainat (EEAS).

Moldova kaitseminister Anatolie Nosatîi sõnul parandavad soomukid väljaõpet, koostegutsemisvõimet ja vastavust Euroopa standarditele (Digi24). Rumeenia, millel on Moldovaga ühine piir ja keeleside, käsitleb hanget Moldova kaitsevõime otsese tugevdamisena. Ida-Euroopas on poliitiline toetus sellele laiapõhjaline.

Kõik liikmesriigid ei jaga sama vaadet. Slovakkia peaminister Robert Fico peab EL-i sõjalist abi kolmandatele riikidele eskaleerivaks ja esitleb Slovakkiat „rahuriigina” (European Interest). Tema kriitika ei käi selle konkreetse lepingu, vaid EPF-i sõjalise abi kui kategooria kohta. See näitab siiski piiri, millega mudel peab arvestama: EPF-i meetmed vajavad nõukogus liikmesriikide kokkulepet ning valitsused, kes näevad sõjalises toes provokatsiooni, võivad järgmisi pakette aeglustada.

Vastutuse lünk

Olulisem pinge ei ole vastuseis, vaid läbipaistvus. Avalikult läbi vaadatud materjalidest ei nähtu hankelepingut ennast, hooldusplaani ega kokkulepet selle kohta, kes maksab pärast tarnet varuosade, remondi ja väljaõppe eest (Defence Blog). On teada, et soomukid tulevad. Ei ole selge, kelle vastutada jääb nende toimimine pärast Moldovasse jõudmist.

See on tähtis, sest sama mudel laieneb. Kui EL tõstab Moldova EPF-i rahastuse 120 mln euroni aastas, hakkavad RKIK või teiste liikmesriikide sarnased asutused haldama suuremaid summasid sama piiratud avaliku dokumentatsiooniga. Küsimus pole selles, kas EL suudab partnerriigile soomukeid osta. Suudab küll. Küsimus on selles, kas maksumaksja näeb, kes raha heaks kiitis, kes vastutab tehnika elutsükli eest pärast tarnet ja kes annab aru, kui ostumudel liigub suuremate lepingute ja uute riikideni.