Eesti ostab Moldovale Rosheli soomukid

Eesti Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus sõlmis lepingu enam kui 100 Kanadas toodetud Rosheli soomuki ostuks Moldova relvajõududele. Digi24 teatel ületab lepingu maksumus 50 mln € ning tarned peaksid lõppema 2027. aasta maiks (Digi24). Raha tuleb Euroopa rahutagamisrahastust, mis on EL-i eelarveväline sõjalise abi instrument. Ostja on Eesti riigiasutus, kasusaaja sõjatsooniga piirnev Moldova armee, tarnija Kanada ettevõte. See ahel näitab üsna täpselt, kuidas EL praegu partnerriike relvastab.

Miks EL-i eelarvest relvi osta ei saa

EL-i aluslepingud ei luba tavalisest EL-i eelarvest sõjalisi kulusid katta. Selleks lõid liikmesriigid Euroopa rahutagamisrahastu, mida nad rahastavad otse. Rahastut juhib nõukogu ehk liikmesriikide valitsuste tasand, väljaspool tavapäraseid eelarvereegleid (nõukogu). See teeb rahastu kasutamise kiiremaks ja paindlikumaks kui tavalise EL-i raha puhul. Samal ajal jääb Euroopa Parlamendi kontroll nõrgemaks, kuigi just parlament jälgib tavaliselt EL-i raha kasutamist.

Moldova on rahastu kaudu Ukraina järel suuruselt teine abi saaja. Alates 2021. aastast on EL suunanud Moldovale selle mehhanismi kaudu 197 mln €, millega rahastatakse varustust ja väljaõpet, et viia Moldova kaitsevägi EL-i standarditele lähemale (Euroopa Komisjon, Vocea Basarabiei). Nõukogu kiitis Moldovale mõeldud abimeetmed ametlikult heaks 2024. aasta aprillis, sidudes need Venemaa sõjaga Ukraina vastu (nõukogu).

Brüssel kiidab heaks, Eesti ostab, Moldova saab

Rosheli lepingu tähendus ei seisne ainult soomukites, vaid ostumudelis. EL andis Moldovale sõjalise abi poliitilise mandaadi. EL-il endal ei ole keskset asutust, mis ostaks soomukeid. Seetõttu tegutseb ostjana Eesti RKIK: korraldab hanke, sõlmib lepingu ja juhib tarnet. Liikmesriigid annavad raha ja poliitilise heakskiidu. Moldova saab varustuse.

Selline korraldus on EL-i idatiival muutumas tavaliseks. See võimaldab EL-il kaitsevaldkonnas tegutseda ilma föderaalset hankeaparaati loomata. Samas jääb vastuseta küsimus, miks valiti rakendajaks just RKIK, mitte mõne teise liikmesriigi asutus. Avalikest dokumentidest ei selgu valikukriteeriumid, tarnija valiku põhjendus ega ühikuhind.

Kanada tarnija näitab eraldi, et Euroopa rahutagamisrahastu kaudu tehtavad ostud partnerriikidele ei piirdu EL-i tootjatega. Eesti varasemates Moldovaga seotud hankedokumentides lubati pakkujaid Kanadast, USA-st, Ühendkuningriigist, Jaapanist ja Lõuna-Koreast (SSB).

Naabrid jälgivad

Rumeenia jaoks, millel on Moldovaga ühine piir, on leping osa otsesest julgeolekuarvestusest. Moldova jääb Rumeenia ja sõja mõjuala vahele. Drooniintsidendid Galați ja Constanța lähistel on selle läheduse väga konkreetseks teinud (DW Romania). Paremini varustatud Moldova armee tähendab EL-i territooriumi ja sõjatsooni vahel väiksemat nõrka lüli.

Ungari on samal ajal kasutanud nõukogus korduvalt vetoõigust, et aeglustada EL-i toetust Ukrainale ja Moldovale (Portfolio). Budapest seda lepingut ei blokeerinud. Tulevased miljardid Euroopa rahutagamisrahastu kaudu sõltuvad siiski liikmesriikide poliitilisest nõusolekust ning võivad venida. Euroopa Parlamendi liikmed on kutsunud liikmesriike üles suurendama Moldova osa rahastusvoos (Moldova1).

Kiirus vähese kontrolliga

Rosheli leping toimib tarnevõime proovikivina: EL-i tasandi otsusest jõutakse konkreetse sõjatehnikani ja Digi24 teatel kindla ajakavani. Avalik jälg on siiski napp. Ei ole dokumenti, mis selgitaks, kes valis RKIK-i, milline on soomuki ühikuhind või kust kodanikud näevad lepingu täitmise aruandeid. Euroopa Parlamendi eelarveline mõju on Euroopa rahutagamisrahastu puhul aluslepingute järgi piiratud. Moldova parlamenti olemasolevas lepingukajastuses samuti näha ei ole.

EL ehitab kaitsetarnete süsteemi, mis liigub kiiremini kui tavaline eelarvemenetlus lubaks. Rosheli leping näitab, et süsteem suudab varustust kohale viia. See ei näita veel, kes vastab siis, kui avalikkus küsib, miks valiti just see asutus, miks võitis just see tarnija ja kui palju soomukid tegelikult maksavad.