Eesti tulistas drooni alla, Rumeenia ootas

19. mail tulistasid NATO hävitajad Eesti kohal alla drooni. See oli esimene selline tõrje Eesti ajaloos (Polsat News). Samal ööl ründasid Venemaa droonid Ukraina Izmaili sadamat, mis asub Doonau teisel kaldal Rumeenia vastas. Rumeenia saatis õhku kaks F-16 hävitajat, jälgis rünnakut radaril ja andis elanikele häireteate (Hotnews). Tuld ei avatud. Viis päeva varem kukkus Läti valitsus pärast seda, kui riigi territooriumile langenud droonid näitasid õhutõrjes tõsiseid lünki (Le Monde). Sama liit, sama oht, viis eri vastust.

Rahuaegsele õhuruumile pole ühiseid reegleid

NATO-l ei ole ühtset rahuaegset korda droonide allatulistamiseks. Liidu salastatud jõukasutusreeglid kehtivad ainult NATO ülesandel tegutsevatele üksustele ning seavad esikohale eskalatsiooni vältimise, mitte relvastatud vastuse. Oma territooriumil tegutsevad riiklikud relvajõud jäävad NATO käsuliinist välja, mistõttu peab iga riik ise otsustama, millal ja kuidas droone alla tulistada. Enamik riike pole seda õiguslikult lõpuni lahendanud.

Rumeenia näitab, mida see lünk praktikas tähendab. Bukarest võttis 2025. aastal vastu droonide allatulistamist lubava seaduse ning andis 15. mail pilootidele õiguse avada tuli Rumeenia õhuruumi sisenenud Vene lennuvahendite pihta. Neli päeva hiljem tõusid F-16 hävitajad õhku ja naasid laskmata. Alates 2022. aastast on Rumeenia õhuruumi rikkunud vähemalt 66 Vene drooni. Ühtegi pole alla tulistatud. B9 tippkohtumisel 13. mail küsisid liitlased Rumeenialt, miks nii toimitakse. Vastust ei antud. B9 ehk Bukaresti üheksa koondab NATO idatiiva riike, kes koordineerivad julgeolekupoliitikat.

NATO peasekretär Mark Rutte sõnastas samal kohtumisel ka kuluprobleemi: „Me ei saa jätkata 20 000 dollarit maksvate droonide hävitamist 3 või 4 miljonit maksvate rakettidega.” 2025. aasta septembris pärast droonide sisenemist Poola õhuruumi käivitatud operatsioon Eastern Sentry annab liitlastele parema ühise seirepildi, kuid ei anna neile ühist õigust sihtmärke hävitada.

Viis riiki, viis arvestust

Slovakkias nõudis president Peter Pellegrini kiiret seadusemuudatust, mis lubaks sõjaväel rahuajal droone tõrjuda. Ta kutsus looma õiguslikku „ohuseisundit” rahu ja sõja vahele. Peaminister Robert Fico keeldus julgeolekunõukogu kokku kutsumast, pidades seda tarbetuks. Ta oli kaks päeva enne droonirünnakuid naasnud Moskvast. Rünnakute sihtmärgid jäid Slovakkia küladest mõnekümne kilomeetri kaugusele.

Ungari käsitles droonikaitset diplomaatilise hoovana. Péter Magyari valitsus sidus Taga-Karpaatia lähistel toimunud rünnakud Ukraina-vastase 11-punktilise vähemusõiguste nõudepaketiga ning muutis kaitsekoostöö sõltuvaks sellest, kuidas Kiiev kohtleb etnilisi ungarlasi (Euronews).

Bulgaaria kirjutas B9 ühisavaldusele alla, kuid saatis kohtumisele üksnes oma NATO suursaadiku. See oli üheksa liikme seas madalaim esindatuse tase. Mõni päev hiljem keeldus Sofia toetamast Venemaa Ukraina-vastase agressioonikuriteo eritribunali loomist. Lisaks Bulgaariale jäid erapooletuks vaid Ungari, Slovakkia ja Malta (BNR).

Poola ehitab oma võimet. Idapiiril 260 kilomeetrit kattev kindlustusprogramm Shield East sisaldab integreeritud droonitõrjesüsteeme (Poola kaitseministeerium). Varssavi ei oota, kuni NATO ühistes jõukasutusreeglites kokku lepib.

Mida B9 tippkohtumine ei andnud

Tippkohtumise ühisavaldus nimetas Venemaad „kõige olulisemaks, pikaajalisemaks ja otsesemaks ohuks” ning lubas liikuda 2035. aastaks kaitsekulutustes 5% SKP tasemeni (NATO). Siduvad droonitõrje võime-eesmärgid ja ühised jõukasutusreeglid jäid tulemata.

Ilma nendeta saab Venemaa sama survetesti jätkata. Läti valitsus kukkus. Slovakkia juhtkond läks lahku. Rumeenia talus õhuruumi rikkumisi tuld avamata. Ungari kauples. Bulgaaria hoidis madalat profiili. Poola ehitas tõkkeid. Venemaa droonikampaania eesmärk ongi sellist killustumist tekitada. Seni on see õnnestunud.