Sillamäe laevatee viis laeva Vene vetesse

1. oktoobril peatasid Vene piirivalvurid Sillamäe sadamasse suundunud kaubalaeva Västerbotten, kui see läbis lühikest lõiku Venemaa territoriaalvetes. Laeva hoiti mitu tundi kinni, seejärel lubati tal edasi sõita. Eesti sõnul ei selgitanud Moskva peatamise põhjust (ERR). See oli teine kord, kui Venemaa laeva sellel teekonnal peatas. Pärast seda, kui Venemaa pidas 2025. aastal seal kinni tankeri, suunas Eesti Sillamäe laevaliikluse Eesti vetesse (Yle). Seekord sõitis laev siiski läbi Venemaa vete.

Tunde ankrus, põhjus teadmata

Laev oli suure osa päevast Venemaa territoriaalvetes ankrus. Soome ajalehe Aamuposti analüüsitud laevajälgimisandmete järgi jätkas see hilisel pärastlõunal teekonda (Aamuposti).

Venemaa pole peatamist kommenteerinud. Ükski Vene ametnik pole öelnud, kes selle otsustas, ning kajastuses pole avaldatud korraldust, etteheidet ega kontrolliakti.

Miks suured laevad Venemaa vetest läbi sõidavad

Laev sõitis Venemaa vetesse, sest suurtele laevadele on sealne tee ohutum kui Eesti vetes madalike vahelt läbi sõitmine. Teadete järgi põhineb see Eesti, Soome ja Venemaa kokkuleppel, kuid ükski neist ei nimeta kokkulepet ega tsiteeri selle teksti (ERR).

Venemaa valvab neid vesi, kuid rahvusvaheline õigus seab sellele piirid. ÜRO mereõiguse konventsioon annab laevadele õiguse rahumeelseks läbisõiduks: nad võivad läbida teise riigi territoriaalmerd, kui ei ohusta selle julgeolekut. Konventsioon keelab rannikuriigil läbisõitu takistada, välja arvatud seal lubatud juhtudel (ÜRO).

Eesti Transpordiameti laevaliikluse korralduse eest vastutav Are Piel pakkus Venemaa tegevusele kõige soodsama tõlgenduse. Ta ütles, et läbisõiduluba ei vabasta laeva kontrollist, ja oletas, et Venemaa pidas kontrolli vajalikuks. Viimane oli tema oletus, mitte Venemaa selgitus. Kuna Venemaa pole peatamise põhjust teatanud, pole võimalik hinnata, kas see oli konventsiooni kohane.

Tallinna ümbersõit ja selle piirid

Varasemas juhtumis peatas Venemaa Sillamäelt väljunud tankeri Green Admire. Seejärel soovisid Eesti ametivõimud suunata sadama laevaliikluse täielikult Venemaa vetest eemale (The Maritime Executive).

Transpordiamet otsustas, et Sillamäele saabuvad ja sealt lahkuvad laevad kasutavad Eesti vetes kulgevat teed. Yle käsitleb seda 2025. aasta juhtumile järgnenud otsusena, mitte vastusena selle nädala peatamisele (Yle).

Västerbotten sõitis sellele vaatamata läbi Venemaa vete. Üheski viidatud loos pole avaldatud Tallinna juhise teksti, mistõttu pole selge, kas see kohustab kõiki kapteneid või jätab valiku laevale. Avaldatud teabe põhjal ei saa öelda, et Västerbotten rikkus lühema ja ohutuma kanali valimisega mõnd reeglit.

See ebaselgus on oluline, sest probleem peitub laevatees endas. Eesti saab soovitada laevadel püsida oma vetes, kuid madalikke sügavamaks muuta ei saa. Kuni ohutum tee kulgeb läbi Venemaa vete, saab Moskva mõjutada, kui sujuvalt laevad Eesti sadamasse jõuavad. Venemaa on nüüd kaks korda näidanud valmisolekut seda mõju kasutada.

Laevaga seotud kõige otsesema ametliku vastutusega riik pole seni sõna võtnud. Västerbotten sõitis Küprose lipu all ning lipuriik vastutab oma laevade eest merel. Küprose meedia kajastas peatamist, kuid SigmaLive vahendas Eesti selgitust ega avaldanud Küprose merendusministeeriumi kommentaari (SigmaLive).

Praegu peavad arvestama kaptenid. Sillamäele sõites peab ohutuma kanali valinud laev arvestama võimalusega jääda Vene piirivalve tõttu tundideks ankrusse, ilma et peatumise põhjust selgitataks või Moskva hiljem sõna võtaks. Ühe reisi puhul on see väike ajakulu. Korduvate reiside puhul annab see Venemaale püsiva mõjuvõimu selle üle, kui hõlpsalt laevad Eesti sadamasse pääsevad.

Tallinna väljakuulutatud ümbersuunamine ei hoidnud Västerbotteni Venemaa vetest eemal ning Venemaa viivitas seal laeva teekonnaga. Seni avaldatud teave ei selgita, kas kaptenid pidid Tallinna juhist järgima.