USA vägi Eestis kahanes alla 100

Eestis on USA sõjaline kohalolek endiselt olemas, kuid selle nähtavus on järsult vähenenud. Tegemist ei ole püsibaasiga, vaid rotatsiooniga: üksused tulevad ja lahkuvad kindlate tsüklite kaupa. ERR-i andmetel on hiljuti veel umbes 500–700 sõduriga kirjeldatud USA kontingent langenud alla 100. Järgmine üksus peaks saabuma 2026. aasta suvel ja jääma plaani järgi vaid sama aasta lõpuni. Eesti jaoks jätab see liiga ebamäärase signaali kohas, kus tähtis on järjepidevus.

Ettevaatlik järeldus ei ole, et USA lahkub Eestist. Ükski nimeline Pentagoni ametnik ei ole avalikult öelnud, et Eesti rotatsioon lõpeb. Sama ERR-i käsitlus seob liikumise laiema rotatsioonitsükliga, kuhu kuulub ka Poola. Heidutus toimib aga selle kaudu, mida vastane näeb ja millele ta saab arvestada. Rotatsioon võib formaalselt jätkuda ka siis, kui selle poliitiline ja sõjaline signaal muutub nõrgemaks.

Alates 2022. aastast on NATO hoidnud idatiival kaheksat rahvusvahelist lahingugruppi. USA Kongressi uurimisteenistuse CRS-i järgi on NATO ettepaigutatud kohalolek umbes 10 000 sõdurit ning kriisi korral peaksid neid toetama suuremad lisajõud (NATO, CRS). Need kihid on olulised: need jaotavad liitlasjõud mööda idatiiba laiali ja annavad komandöridele aluse, millele kriisis tugineda.

Eesti kitsam küsimus jääb sellega siiski vastuseta. Kas USA sõdurid on Eestis pidevalt kohal viisil, mis seoks Washingtoni võimaliku rünnaku korral kohe ja vältimatult sündmusega?

Ebaselgus puudutab ka relvatarneid. Kaitseminister Hanno Pevkur ja USA saatkonna asjur ei andnud veninud USA tarnetele ajakava. USA pool rääkis ERR-i eestikeelse loo järgi pigem sellest, et liitlased peavad kandma suuremat koormust, mitte Eesti-spetsiifilisest kindlustundest. Eesti otsib Ameerika selgust. Washington nõuab Euroopalt tõestust, et idatiiva kaitse ei ole USA pakutav teenus.

Poola tahab tugevamat ankrut

Poola ei loe Eesti olukorrast välja Balti riikidest taandumist, vaid hoiatust. Poola presidendikantselei minister Marcin Przydacz ütles RMF24-le, et Poola tahab rohkem USA sõdureid ja soovib muuta Ameerika kohaloleku rotatsioonilisest püsivaks. Riikliku Julgeolekubüroo esindaja Bartosz Grodecki sõnastas TVN24-le praktilise poole: püsibaas vajab taristut, rahastust ja eriseadust, mis kiirendaks ehitust.

Just selle erinevuse Eesti juhtum nähtavaks teebki. Rotatsioon elab kalendris ja võib väheneda napi avaliku selgitusega. Püsibaas loob teed, elamud, lepingud, kohaliku sõltuvuse ja poliitilise hinna. Poola pakub Washingtonile kasutatavaid asju: maad, raha, ehitust ja kiiremaid lubasid. Eesti ootab arvu, kuupäeva ja tarneahelat.

Euroopa ehitab lünka väiksemaks

Balti riigid ei paanitse. Nad püüavad muuta piirkonda vähem sõltuvaks USA ebaselgest signaalist. Läti viib seda tööd juhtimise ja hangete koordineerimisse Saksa-Hollandi korpuse kaudu, kirjutab Sargs.lv. Leedu ja Eesti konservatiivsed juhid on viinud sama mure USA sisepoliitikasse, kutsudes vabariiklasi toetama brigaadisuurust püsivat kohalolekut piirkonnas, vahendas LRT English.

Suurima Euroopa lubaduse annab Saksamaa. Kantsler Friedrich Merz ütles Balti riikide juhtidele, et nende julgeolek on Saksamaa julgeolek. Berliin sidus sõnumi oma Leedu brigaadiga, mis peaks olema täielikult tegutsemisvõimeline 2027. aasta lõpuks, teatas Saksamaa valitsus. President Gitanas Nausėda on kirjeldanud Saksa üksust Balti heidutuse tugevdamisena ning Euronews käsitles seda kõige selgema füüsilise Euroopa vastusena Washingtoni ümber tekkinud ebakindlusele.

Liigub ka juhtimisstruktuur. Valgas võttis Saksa-Hollandi korpus üle NATO maavägede juhtimisvastutuse Eestis ja Lätis. Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius esitles seda tõendina, et Euroopa võtab suuremat vastutust, kirjutas Daily Finland. Defence Network kirjeldab korpuse rolli õppuste planeerimise, lisajõudude lõimimise ja umbes 50 000 sõduri juhtimisvõimena.

See on tegelik edasiminek, kuid mitte asendus. Juhtimisstruktuurid, õppused ja lisajõudude plaanid aitavad üksustel kiiremini kohale jõuda ja paremini koos tegutseda. Need ei loo sama poliitilist päästikut nagu Eestis juba kohal olevad USA sõdurid. Saksamaa saab tugevdada Euroopa kaitset. Üksi ei saa ta korrata sõnumit, et iga löök Eesti pihta haarab kohe kaasa ka USA sõdurid maapinnal.

Järeldus on kitsam kui jutt hülgamisest ja olulisem kui tavaline rotatsiooniuudis. Eesti ei ole näidanud tõendit USA ametliku lahkumise kohta. Küll aga on nähtav heidutuslünk, mille moodustavad avalike kohustuste puudumine: hõrenenud USA kohalolek praegu, järgmise rotatsiooni avalikult nimetamata suurus, selge järjepidevuse puudumine pärast 2026. aastat ning kuupäevadeta USA relvatarned. Euroopa täidab seda ruumi Saksa baasi, Saksa-Hollandi juhtimise, Poola püsikohaloleku surve ja Balti riikide poliitilise tööga. Kuni Washington ei nimeta jõu suurust, ajakava ja tarnete rada, need sammud vähendavad lünka. Need ei sulge seda.