EL-i 27 riiki lõpetasid 15 kuu Ukraina-lõhe

Kõigi 27 EL-i riigi- ja valitsusjuhi heakskiit jõudis üle pika aja samasse dokumenti. Esimest korda pärast 2025. aasta märtsi kinnitasid kõik juhid 18. juuni Brüsseli tippkohtumisel Ukraina kohta ühised järeldused. Sellega lõppes 15 kuud kestnud praktika, kus tekst avaldati 26 või 25 juhi nimel, sest Ungari keeldus alla kirjutamast (Euronews). Ühtne tekst tugevdab EL-i positsiooni Kiievi, Moskva ja Washingtoni silmis. Selle hind oli aga ettevaatlik sõnastus ning vetoõiguse probleem, mis lõhe tekitas, jäi alles.

Ühtsus taastati lati madalamale laskmisega

Euroopa Ülemkogu järeldused ehk EL-i tippkohtumisel kokku lepitud poliitilised suunised ei võta vastu seadusi, ei jaga raha ega kehtesta sanktsioone. Need määravad Euroopa Liidu lepingu artikli 15 alusel poliitilise suuna: mida EL-i institutsioonid peavad tegema ja millise sõnumi juhid välismaailmale annavad.

Üle aasta avaldas EL Ukraina kohta tekste nähtava Ungari tärniga. See näitas nii Kiievile kui ka Moskvale, et ühtsus on katki (EUNews). Tärgi kadumisel on diplomaatiline kaal, kuigi ühine tekst jäi üldiseks. Järeldused „ootavad“ uute liitumisklastrite avamist ja kutsuvad EL-i „suurendama“ rahupingutusi, kuid ei seo juhte konkreetsete sammudega (Euronews). Euroopa Parlamendi uurimisteenistus kirjeldas enne tippkohtumist tugevamat võimaluste loetelu: kiiremad relvatarned, energiataristu toetamine ja rangem sanktsioonide jõustamine. Lõplik 27 riigi kokkulepe jäi sellest selgelt nõrgemaks (EP Think Tank).

Ungari uus peaminister Péter Magyar väitis, et Ukraina-teemaline osa eemaldati viimasel hetkel tema algatusel (24.hu). Ilma eelnõude ajalooga ei saa seda kontrollida. Muster on siiski tuttav: konsensus taastati Budapesti tingimusi vaikselt arvestades.

Kokkulepe dokumendi taga

Tippkohtumise tekst oli vaid üks kiht. Suurem tehing toimus liitumisprotsessis. Poola ja Rumeenia meedia teatel võttis Ungari maha pikaajalise bloki Ukraina esimese läbirääkimisklastri avamiselt alles pärast seda, kui Kiiev jõudis Budapestiga kokkuleppele Taga-Karpaatia ungari vähemuse õigustes. Esimene ehk põhiküsimuste klaster hõlmab õigusriiki, kohtusüsteemi ja põhiõigusi (Polsat News, Agerpres). Taastatud üksmeel oli tehinguline. Budapest sai järeleandmisi, Kiiev sai liitumisprotsessi liikuma ja Euroopa Ülemkogu sai 27 riigi ühise dokumendi.

Sama mustrit kinnitas Slovakkia. Robert Fico toetas järeldusi pärast kaht varasemat keeldumist, kuid rõhutas, et Slovakkia ei anna Ukrainale relvi ega otsest finantsabi. Slovakkia meedia teatel ei osale Bratislava ka EL-i 90 miljardi euro suuruse Ukraina laenu garantiides, kuigi laen oli juba eraldi õigusaktidega heaks kiidetud (Aktuality, European Parliament). Fico toetus ei maksnud talle sisuliselt midagi. Senine Ungari ja Slovakkia blokeeriv telg paistab samal ajal nõrgem (Denník N).

Kuhu konsensus ei ulatu

EL-i Ukraina-poliitika tugevamad hoovad ei asu tippkohtumise järeldustes. Sanktsioonid vajavad endiselt ühehäälset nõusolekut, mis tähendab, et iga valitsus saab nende pikendamise blokeerida. Liitumine eeldab kõigis etappides 27 riigi nõusolekut. AP teatel oli ühehäälset otsust vaja juba enne esimese klastri avamist (AP). Rahastamine liigub eraldi eelarveinstrumentide kaudu. Juhtide tekst ei anna neist ühelegi iseseisvat õiguslikku luba.

Saksamaa lisab omaette piirangu. Kantsler Friedrich Merz sidus laienemise EL-i järgmise eelarvega ja välistas uue Euroopa ühisvõla (Bundesregierung). Saksa meedia kirjutas „assotsieerunud liikmesuse“ ettepanekutest, mis annaksid tippkohtumistel osalemise võimaluse, kuid mitte täit hääleõigust (Focus). Poola ja Rumeenia kommentaatorid hoiatasid, et see võib tähendada laienemist ilma tegeliku liikmesuseta. EL-i laienemisvolinik Marta Kos lükkas mõtte avalikult tagasi ja ütles, et „poolliiget“ ei ole olemas.

18. juunil taastas EL Ukraina küsimuses poliitilise ühisjoone. Tippkohtumise tekst ei muuda aga tõsiasja, et iga üksik valitsus saab homme blokeerida raha, sanktsioonid või järgmise liitumisetapi.