EL-i Hiina-puudujääk paisus €360 miljardini

Euroopa Komisjon teatas 29. mail, et EL-i ja Hiina kaubandus- ja investeerimissuhted „ei ole jätkusuutlikud“. See oli Brüsseli seni teravaim sõnastus Pekingi suunal. Avaldus tuli pärast aastat, mil EL-i kaubandusbilansi puudujääk Hiinaga kasvas 18% ehk 359,8 mld euroni (Eurostat, Courthouse News). Eksport Hiinasse vähenes, import kasvas ning komisjon hoiatab, et Hiina tööstuse ülevõimsus seab ohtu 29 miljonit Euroopa töökohta (Le Monde).

Seni on tegu poliitilise sõnumi, mitte seadusandliku sammuga. Siduvad meetmed sellest ei sündinud. Samal ajal on Euroopa tegelik sõltuvus Hiinast kasvanud, kuigi „riskide vähendamise“ kurss kuulutati välja kolm aastat tagasi.

Sõltuvus, mis süvenes

Samal nädalal avaldatud Friedrich Naumanni Fondi uuring näitab, kui vähe on senine kurss muutnud. Saksamaa sõltuvus Hiina impordist kasvas aastatel 2023–2025 kõigis kriitilistes kategooriates: liitiumakude puhul 49,7%-lt 66,5%-le, antibiootikumide puhul 65,3%-lt 72,9%-le, päikesepaneelide puhul 89%-lt 92,6%-le (n-tv). Haruldaste muldmetallide impordimaht kolmekordistus.

Sama muster on näha kogu EL-is. Itaalia import Hiinast kasvas aastatel 2019–2025 91%, mis on suurte EL-i majanduste seas järseim tõus (Corriere della Sera). EL-i päikesepaneelide impordist tuleb 98% Hiinast ning ligikaudu 70% akude ja puhta tehnoloogia tarneahelatest läbib Hiina tootjaid (Bruegel, EU JRC). Euroopa tahab vähendada sõltuvust tarnijast, keda tal on rohepöördeks endiselt vaja.

Prantsusmaa surub, Saksamaa pidurdab

Viis riiki, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Holland ja Leedu, esitasid 25. mail ühise dokumendi, milles nõuavad kiiremaid kaubanduskaitsemeetmeid (Corriere della Sera). EL-i kaubandusvolinik Stéphane Séjourné pakkus seejärel kolme sammast: ühe riigi osakaal tarneahelas ei tohiks ületada 60%, aeglased tootekaupa uurimised tuleks asendada sektoripõhiste kaitsemeetmetega ning välissubsiidiumide reegleid tuleks karmistada (Le Monde).

Saksamaa ei kirjutanud dokumendile alla. Berliin ei välista kaubanduskaitset, kuid eelistab sihitud ja WTO reeglitega kooskõlas olevaid vahendeid, mitte jäiku tarneahela ülempiire, mis võivad tuua kaasa Hiina vastusammud (Handelsblatt). Majandusminister Katherina Reiche sõitis samal nädalal Pekingisse 40-liikmelise äridelegatsiooniga, otsides „vastastikkust“ ja kindlamat ligipääsu haruldastele muldmetallidele. Kokkuleppeid ta kaasa ei toonud (Deutschlandfunk).

Saksamaa ettevaatlikkus tuleneb tema haavatavusest. Kaubavahetus Hiinaga ulatus 2025. aastal 250 mld euroni, kuigi Saksa autode eksport Hiinasse on alates 2022. aastast poole võrra vähenenud (Euronews, Krone). Vastuolu ei piirdu Berliiniga. Itaalia toetas karmimat ühisavaldust, kuid samal ajal tervitab Hiina autotootjat Dongfengi, kes hakkab Stellantise Cassino tehast koos juhtima (Il Fatto Quotidiano). Ungari, kuhu läks 44% EL-i jõudnud Hiina otseinvesteeringutest, satub otse konflikti kavandatavate tarneahela piirangutega, sest need võivad kahjustada BYD ja CATLi tehaseid, mida riik üles ehitab (Portfolio).

Sõnad liiguvad kiiremini kui jõustamine

Séjourné kolmel sambal ei ole veel seadusteksti. Kavandatav ülevõimsuse vastane instrument, mis lubaks EL-il ennetavalt blokeerida alla tootmiskulu hinnastatud importi, on alles konsultatsioonifaasis. Ametlik ettepanek tuleb kõige varem 2026. aasta kolmandas kvartalis (Atlantic Council). Uuendatud välismaiste otseinvesteeringute sõelumise määruses, millega riigid hindavad tundlike sektorite ülevõtmisi, jõuti poliitilise kokkuleppeni 2025. aasta detsembris, kuid see rakendub alles 2027. aasta lõpus (Consilium).

Üks konkreetne muutus jõustub peagi: 1. juulist kaob kuni 150-euroste pakkide tollivabastus (European Commission). Praegu sisenevad EL-i miljonid väikepakid Hiina e-kaubandusplatvormidelt, nagu Temu ja Shein, maksuvabalt ning suruvad kohalikke jaemüüjaid hinnaga alla. Iga paki maksustamine lööb otse selle ärimudeli marginaale.

Hiina ei oota, kuni Euroopa otsustab. Peking on juba kehtestanud 42,7% tariifid EL-i piimatoodetele (Euronews), viivitanud Airbusi sertifikaatidega, piiranud haruldaste muldmetallide eksporti ja sanktsioneerinud seitset Euroopa kaitseettevõtet (Radio Free Europe).

Euroopa Ülemkogu koguneb 18. juunil, et suund paika panna. Põhivastuolu on arvudes: Euroopa vajab Hiina päikesepaneele, akusid ja haruldasi muldmetalle, et täita oma kliimaeesmärke. Kodumaise tööstuse kaitsmine aeglustab rohepööret; kontrollita import lõhub tööstusbaasi, mida on vaja pikaajaliseks iseseisvuseks (CER). Kolm aastat pärast riskide vähendamise kursi algust on sõltuvus ainult süvenenud. 18. juunil peab Euroopa otsustama, kumb hind on suurem: rohepöörde pidurdamine või tööstusbaasi kadumine.