EL lubas harvikhaiguse ravimi poistele

Aju adrenoleukodüstroofia võib alguses märkamata jääda: poiss jookseb, loeb ja mängib nagu teisedki, kuid tavalisel MRT-uuringul leitakse ajus väike kahjustuskolle. 21. septembril andis Euroopa Komisjon loa kasutada selle varase haigusjärgu raviks suukaudset ravimit Nezglyal (leriglitazone) (EMA).

Miks uuritakse ka näiliselt terveid poisse

Haigus algab ABCD1-geeni rikkest. Tavaliselt aitab see geen rakkudel vabaneda väga pika ahelaga rasvhapetest; geenirikke korral hakkavad need organismis kuhjuma (konsensusdokument).

Geenirike ei näita perele, millal ajus põletik vallandub. Arstid ei tea siiani ka, mis selle käivitab. Põletik kahjustab valgeollust ehk ajupiirkondi ühendavaid närvikiude. Seejärel võib poisi seisund kiiresti halveneda (haiguse ülevaade).

Seepärast jälgivad arstid poisse regulaarselt. Rahvusvahelised ravijuhised soovitavad teha esimese MRT-uuringu kaheaastaselt, korrata seda kuni 12. eluaastani iga kuue kuu järel ja seejärel kord aastas (ravijuhis).

Uuringul kasutatakse sageli veeni süstitavat gadoliiniumipõhist kontrastainet. Tavalistes tingimustes takistab kaitsebarjäär selle pääsu ajukoesse. Aktiivse põletikukolde servas võib barjäär lekkida ning kontrastaine jõuab koesse ja muudab selle MRT-pildil nähtavaks.

Kolle, mis kontrastainega esile ei tule, on pildil näha, kuid selle juures pole märki barjääri lekkest. See viitab sageli haiguse varasemale järgule, ehkki kulg erineb poisiti. Just sellesse rühma kuuluvatele poistele on Nezglyal mõeldud.

Ravimi näidustus hõlmab 2–12-aastaseid poisse, kellel on kontrastainega esile tulemata kahjustuskolle ning vähe või üldse mitte neuroloogilisi sümptomeid (EMA). Varase ajuhaiguse väljakujunenud ravi on tüvirakkude siirdamine. See võib haiguse süvenemise peatada, kuid ei taasta juba kahjustatud kude; raviga kaasnevad tõsised riskid ning see sobib vaid osale patsientidest (konsensusdokument). Nezglyal lisab ravivõimaluste sekka tableti.

Seitse poissi kahekümnest

Ravimi tõendusmaterjal pärineb uuringust NEXUS, kus leriglitazone’i said 23 poissi ja võrdluseks ravimata rühma ei olnud (NEXUS-e uuringuregister). Piisavalt andmeid kogunes 20 poisi kohta. Neist seitsmel ehk 35%-l peatus haigus uuringus kasutatud määratluse järgi (EMA).

Haiguse peatumine tähendas, et poisi seisund püsis uuringu jooksul stabiilne nii arstlikul hindamisel kui ka MRT-pildil või kuni ta siirdamisele läks. See kirjeldab haiguse pausi, mitte ajukahjustuse paranemist.

Kas 35% on hea tulemus? Ravita poiste varasemad haigusandmed viitavad, et sama tulemuseni jõuaks umbes 10% neist ka ilma ravita (EMA). Varasemate andmete põhjal võrdlemine on ebakindlam kui kahe rühma jälgimine samal ajal, sest uuringusse kaasatud lapsed võivad varasemates andmestikes olevatest erineda.

Tulemuse jaotus aitab mõista, miks näidustus on kitsas. Medscape’i andmetel peatus haigus kuuel üheksast poisist, kelle kahjustuskolle kontrastainega esile ei tulnud. Juba kontrastainet koguvate kolletega poistest jõudis sama tulemuseni üks 11-st. Arvud on väikesed, kuid osutavad ravimi võimalikule mõjule haiguse varasemas järgus.

Teatatud kõrvaltoimete hulka kuuluvad kaalutõus, silmalaugude turse ja valgeliblede arvu vähenemine (EMA). Nii vähese laste arvu põhjal ei saa hinnata harva esinevaid ega alles hiljem avalduvaid kõrvaltoimeid.

Euroopa ravimiamet lükkas varem tagasi laiema näidustuse taotluse, kuid uued laste uuringuandmed veensid regulaatoreid (pharmaphorum). Müügiluba anti „erandlikel asjaoludel“: see võimalus on mõeldud väga haruldaste haiguste ravimitele, mille kohta on keeruline koguda täielikke andmeid. Tootja peab esitama täiendavaid ohutusandmeid, pidama pikaajalist tõhusust jälgivat registrit ja andma igal aastal aru (EMA).

Hispaania laborist Saksamaa apteeki

Ravim sai alguse avaliku sektori teadustööst. El País kirjutab, et Aurora Pujoli töörühm uurimiskeskuses IDIBELL-CIBERER leidis 2010. aastal hiirtel, et sarnane ravim pioglitazone vähendas ajupõletikku. Instituut litsentsis patendi Matarós tegutsevale ettevõttele Minoryx, kes töötas välja paremini ajju jõudva leriglitazone’i (El País).

EL-i müügiluba ei tähenda veel, et ravim apteekidesse jõuab. Minoryx ja selle turustuspartner prognoosivad ravimi esmast turuletulekut Saksamaal enne 2026. aasta lõppu; teistes riikides sõltub ajakava hinnaläbirääkimistest (ettevõtte teade). Iga riik otsustab eraldi, kas ravim patsientidele kättesaadavaks teha ja selle eest avalikust rahastusest tasuda.

Ka ravimi sünnimaal Hispaanias pole kättesaadavus selge. El País kirjeldab Hispaania last, kes sai ravimit umbes kolm aastat erandkorras ehk enne müügiloa saamist üksikjuhtumi alusel. Hispaania riikliku rahastamise otsust pole kinnitatud (El País).

Ravi eeldab, et kahjustuskolle leitakse enne, kui see hakkab kontrastainet koguma. Seega sõltub Nezglyali kasu igas riigis sellest, kas diagnoosi saanud poistele tehakse korrapäraselt ja õigel ajal MRT-uuringuid. Minoryxi register ja EMA nõutud järelkontroll peavad näitama, kas väheste laste uuringus täheldatud stabiilsus püsib.