EL avab tee väljasaatmistele kolmandatesse riikidesse

Euroopa Parlament kiitis 17. juunil 418 poolt- ja 218 vastuhäälega heaks esimese ELi määruse, mis loob ühise õigusliku aluse väljasaatmisotsusega inimeste viimiseks kolmandates riikides asuvatesse keskustesse (European Parliament, DW). Määrus asendab 2008. aasta tagasisaatmisdirektiivi, mis seadis liikmesriikidele üldised eesmärgid ja jättis nende ülevõtmise riigisisese õiguse hooleks. Uus määrus kehtib kõigis liikmesriikides ühtemoodi. Nõukogu, kus istuvad liikmesriikide valitsused, peab teksti veel ametlikult vastu võtma, kuid parlamendi hääletus kinnitas poliitilise sisu (Brussels Times).

Üks süsteem 27 asemel

Direktiivi asendamine määrusega muudab pädevuse jaotust. ELi aluslepingute järgi ütleb direktiiv valitsustele, mida tuleb saavutada; määrus ütleb ka kuidas ning ei vaja riigisisest ülevõtmist (ELTL artikkel 288). 2008. aasta direktiivist kasvas välja 27 tagasisaatmissüsteemi, kus kinnipidamise tähtajad, kaebeõigused ja otsuste jõustamine erinesid riigiti.

Uus määrus ühtlustab mehhanismi. Kinnipidamine võib kesta kuni 24 kuud, millele saab lisada kuus kuud. Väljasaatmisotsusega inimesed peavad andma üle isikut tõendavad dokumendid ja biomeetrilised andmed. Euroopa tagasisaatmiskorraldus kantakse Schengeni andmebaasidesse, ELi ühisesse piiriinfosüsteemi, nii et üks riik saab jõustada teise riigi väljasaatmisotsust. Sellega välditakse olukorda, kus inimene ületab piiri ja alustab õiguslikku protsessi sisuliselt uuesti (European Parliament, Brussels Times).

Ametiasutused saavad ka õiguse otsida läbi eluruume, vara ja elektroonilisi seadmeid, kuid selleks on vaja kohtu või haldusasutuse luba. Väljasaatmiskorralduse vaidlustamine ei peata täitmist enam automaatselt; kohus otsustab iga juhtumi puhul eraldi, kas inimese eemaldamine tuleb peatada (DW).

Keskused väljaspool ELi, aga ilma rakendusplaanita

Kõige vaieldavam säte lubab liikmesriikidel sõlmida kolmandate riikidega kahepoolseid kokkuleppeid, et paigutada väljasaatmisotsusega inimesed tagasisaatmiskeskustesse väljaspool ELi. Saatjata alaealised jäävad sellest välja. Vastuvõttev riik peab järgima tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet, mis keelab inimese viimise kohta, kus teda ähvardab tagakiusamine (European Parliament).

Lähim olemasolev mudel on Itaalia kokkulepe Albaaniaga. Peaminister Giorgia Meloni avas keskused Shëngjinis ja Gjadëris, kuid Itaalia kohtud peatasid esimesed kinnipidamised, viidates turvalise riigi küsimustele, ning hiljem anti keskustele teine kasutus. 11. juunil leidis Euroopa Kohtu kohtujurist, et ELi-välised keskused ei ole iseenesest õigusvastased, kuid geograafia ei tohi nõrgendada ELi kinnipidamisstandardeid ega kaitseõigusi (College of Europe).

Määrus loob õigusliku loa. Keskusi, valmis vastuvõtjariike ega järelevalvesüsteemi see ei loo.

Riiklik surve murdis parteiliini

Hääletusel osutus piirisurve paljudes riikides parteidistsipliinist tugevamaks. Kõik kolm Malta leiboristist eurosaadikut hääletasid määruse poolt, kuigi nende keskvasak S&D fraktsioon oli vastu. Väike saareriik, millele rändesurve langeb ebaproportsionaalselt tugevalt, eelistas riiklikku huvi fraktsioonilojaalsusele (European Parliament). Hispaania valitsus jõudis vastupidisele järeldusele ja oli teksti vastu, viidates õiguslikkusele ja proportsionaalsusele, ehkki jätkab laiema ELi rändepakti rakendamist. Saksamaa koalitsioon jagunes tuttavat joont pidi: CDU/CSU ja paremäärmuslik AfD toetasid määrust, SPD ja rohelised olid vastu.

Berliin hoiab samal ajal maismaapiiridel piirikontrolli, sest sisepoliitiline surve näidata väljasaatmistes tulemusi ei oota ELi uute reeglite jõustumist.

Rakenduslik tühimik

Ühtne süsteem suudab 27 eraldi süsteemist rohkem ainult siis, kui lahendatakse küsimused, mida määrus ise ei lahenda: lepingud vastuvõtjariikidega, inspekteerimisõigused, realistlikud tagasisaatmismahud ja järelevalvemudel. Itaalia-Albaania juhtumites on riiklikud kohtud juba näidanud, et kinnipidamistingimusi kontrollitakse põhiõiguste standardite järgi, sõltumata poliitilisest tahtest. Euroopa Kohus teeb tõenäoliselt sama. See kohtuvaidluste etapp on alles alguses.