EL-i kohus vabastas Hispaania amnestiaseaduse

EL-i kõrgeim kohus otsustas 16. juulil, et Hispaania Kataloonia amnestiaseadus ei riku EL-i õigust. Otsus võttis seaduselt maha ühe Euroopa tasandi vastuväite. See ei kõrvaldanud aga takistust, mis hoiab Carles Puigdemonti endiselt Belgias: Hispaania ülemkohus keeldub tema suhtes amnestiat kohaldamast ning riigisisene vahistamismäärus kehtib edasi (CURIA pressiteade nr 112/26, Euronews).

Mida Luxembourg tegelikult otsustas

Hispaania kohtud esitasid Euroopa Liidu Kohtule, mis arutas asja suurkojas ehk kõige kaalukamas koosseisus, kolm küsimust. Kas amnestiaseadus kahjustab EL-i finantshuve? Kas see rikub EL-i terrorismivastaseid norme? Kas seaduse kahekuuline tähtaeg sunnib kohtunikke otsustama enne, kui Luxembourg on andnud EL-i õiguse kohta juhised?

Vastused olid kitsad. Amnestia kuulub liikmesriigi pädevusse. Kataloonia iseseisvusliikumisega seotud avaliku raha kasutamine ei tähendanud iseenesest kahju EL-i eelarvele (Brussels Signal). EL-i terrorismivastased reeglid ei keela poliitilise leppimise eesmärgil tehtud amnestiat (Al Jazeera). Kui aga Hispaania seaduse tähtaeg sunniks kohtunikku otsustama enne, kui Euroopa Liidu Kohus on eelotsusetaotlusele vastanud, peab kohtunik selle tähtaja kõrvale jätma (CURIA pressiteade).

Kohus ei otsustanud, et Puigdemontile tuleb amnestia anda. Ta ei käskinud Hispaanial vahistamismäärust tühistada. Samuti ei lahendanud ta küsimust, kas seaduses olev erand „isikliku rikastumise” kohta hõlmab Puigdemontile ette heidetud tegevust. Need küsimused jäävad Hispaania kohtutele (Politico, CURIA pressiteade).

Kaks kohut, kaks teed, mõlemad Madridis

Puigdemonti kriminaalasja kontrollib Hispaania ülemkohus. Uurimiskohtunik on keeldunud kohaldamast amnestiat alles jäänud süüdistusele avalike vahendite väärkasutuses. Põhjendus on sisuliselt määrav: amnestiaseadus välistab teo, millega kaasnes isiklik kasu, ning kohtunik käsitab Puigdemontile ette heidetud avaliku raha kasutamist iseseisvusliikumise heaks just sellise juhtumina (el Constitucional, NRC). Euroopa Liidu Kohus nõrgestas üht selle keeldumise alust, lükates kõrvale EL-i eelarve kahjustamise argumendi. Riigisisene küsimus jäi alles: kas „isikliku rikastumise” erand sobib Puigdemonti juhtumile? See on Hispaania, mitte EL-i õigus.

Teine tee viib Hispaania konstitutsioonikohtusse. 2025. aasta juunis leidis kohus, et amnestiaseadus on üldjoontes Hispaania põhiseadusega kooskõlas (Brussels Signal). Puigdemont on nüüd esitanud amparo kaebuse ehk põhiseadusliku kaebuse, väites, et ülemkohtu keeldumine amnestiat kohaldada rikub tema põhiõigusi. Kui konstitutsioonikohus tühistab ülemkohtu tõlgenduse, tuleb uuesti üle vaadata nii vahistamismäärus kui ka otsus amnestia kohaldamise kohta (NRC).

Kuni Hispaania kohus pole vahistamismäärust ametlikult tühistanud, tähendab Belgiast naasmine Puigdemontile päris õiguslikku riski. Belgia ja Hollandi ajakirjandus võtab seisu kokku kainelt: see on samm tagasitulekule lähemale, mitte vaba pääse (De Morgen).

Miks Euroopa jälgib Hispaania kohtuasja

Mitme riigi ajakirjandus käsitles otsust enamana kui Hispaania siseasjana. Saksa käsitlused meenutavad 2018. aastat, kui Schleswig-Holsteini kohus arutas Hispaania taotlust Puigdemont välja anda ja näitas, et Euroopa vahistamismäärus, millega üks EL-i riik palub teisel kahtlustatav üle anda, ei kaota riikide õigussüsteemide erinevusi (Deutschlandfunk). 2018. aastal oli küsimus selles, kas teine riik täidab Hispaania vahistamismäärust. 2026. aastal on küsimus selles, kas Hispaania ise kohaldab enda vastu võetud amnestiat. Euroopa kohtud saavad kõrvaldada EL-i õigusest tulenevad vastuväited, kuid nad ei saa sundida liikmesriiki kasutama seadust viisil, mida riigi enda kohus ei aktsepteeri.

Euroopa Liidu Kohus tõmbas piiri selle vahele, mida EL-i õigus saab takistada ja mis jääb liikmesriigi otsustada. Hispaania amnestiaseadus jäi sellest piirist sissepoole. Kas seadusest saab kasu ka Puigdemont, kelle liikumine selle poliitilise kompromissi üldse võimalikuks tegi, sõltub nüüd Hispaania ülemkohtust ja konstitutsioonikohtust. Luxembourg kitsendas vaidlust. Uks, millest Puigdemont tahab läbi astuda, on endiselt Madridi käes.