EL lükkab süsinikupiiri hääletuse edasi

Kahepäevane nihkumine kalendris näitab suuremat vaidlust. Euroopa Komisjon lükkas heitkogustega kauplemise süsteemi ehk ETS-i ülevaate 15. juulilt 17. juulile (Argus). Liikmesriigid nihutasid süsinikupiiri impordireeglite hääletuse septembrisse (Sendeco2).

Koos osutavad need viivitused poliitilisele vaidlusele: kas EL-i rasketööstus saab tasuta saastelube ka pärast 2030. aastat ning kes maksab arve, kui see nii läheb.

Miks tasuta saasteload on nii väärtuslikud

EL-i süsinikuturg ehk ETS kohustab elektrijaamu ja tehaseid ostma loa iga õhku paisatud CO₂ tonni eest. Loa hind on süsiniku hind. Et ettevõtted ei viiks tootmist lihtsalt riikidesse, kus sellist kulu ei ole, käivitas EL süsiniku piirimehhanismi CBAM-i. See paneb terase, tsemendi, alumiiniumi ja teiste kaupade importijatele võrreldava tasu. CBAM hakkas päriselt raha koguma 1. jaanuaril 2026 (EUR-Lex).

Summa ei ole väike. CBAM-i sertifikaadid maksid 2026. aasta teises kvartalis 75,28 € CO₂ tonni kohta (Argus, SteelOrbis). Sellise hinna juures liigutab iga otsus tasuta kvootide kohta päris raha.

Septembri hääletuse eel on kujunenud kaks leeri. Umbes 40 tööstuskontserni, nende seas BASF, thyssenkrupp ja ArcelorMittal, nõuavad poliitilist sekkumist ETS-i kulude kasvu vastu ning hoiatavad tehaste sulgemise ja tootmise ümberpaigutamise eest (Finanzen.net). Euroopa Rahvapartei toetab neid ning survestab kliimavolinik Wopke Hoekstrat pikendama tasuta saastelube pärast 2030. aastat (Euronews).

Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjon hääletas 6. juulil häältega 56 : 11 karmima CBAM-i teksti poolt. Komisjon laiendas mehhanismi umbes 180 allavoolu tootele, näiteks autoosadele ja kodumasinatele, ning lükkas tagasi rahvusvahelised süsinikukrediidid EL-i lubade asendajana (European Parliament). See seab parlamendikomisjoni septembri eel otse tööstuslobi vastu.

Saksamaa heide vähenes, sest tehased töötasid vähem

Saksamaa energiamahukas tööstus paiskas 2025. aastal õhku 97 mln tonni CO₂, 5,5% vähem kui varem. Saksamaa keskkonnaamet seostas languse aga tootmise vähenemise ja nõrga nõudlusega, mitte puhtasse tehnoloogiasse tehtud investeeringutega (Umweltbundesamt). Toodang kahanes, seega kahanes ka heide.

Uuriv ajakirjandus leidis, et ainuüksi BASF on alates 2013. aastast saanud 4,7 mld € väärtuses tasuta sertifikaate ning lisaks 800 mln € kauplemistulu (Correctiv). Tasuta load ei käivitanud muutust. Need toetasid senise mudeli jätkumist.

Rootsi näide liigub vastupidises suunas. SSAB investeerib ligikaudu 6 mld €, et asendada terasetootmises kivisüsi vesinikuga (Cyprus Mail/Reuters). Iga aasta, mil konkurendid saavad jätkuvalt tasuta saastelube, halvendab selle investeeringu tasuvust. Rootsi maksis esimesena ja vaatab nüüd, kas Brüssel premeerib neid, kes seda ei teinud.

Itaalia näitab, et lõhe jookseb ka tööstuse sees. Terasetootjad tahavad CBAM-i kaitset odavamate väliskonkurentide vastu. Autode, kodumasinate ja masinate tootjad tahavad aga CBAM-i laiendamise lükata 2030. aastasse, sest mehhanism tõstab nende sisendina ostetava terase ja alumiiniumi hinda (SteelOrbis). Poola, kus tööstuse elektrihind on umbes 170–194 €/MWh ja elektrisüsteem sõltub endiselt tugevalt kivisöest, surub kõige jõulisemalt aeglasemat kvoodilae vähendamist ja tasuta lubade pikendamist (WP, RMF24).

September otsustab, kas piiritasu töötab

Septembris otsustatakse, kui palju võivad importijad CBAM-i tasust maha arvata, kui nad väidavad, et on süsiniku hinna juba välismaal maksnud. Kui mahaarvamise reeglid on liiga helded, saavad importijad süsteemi ära kasutada ja piiritasu kaotab mõju. Kui reeglid on liiga ranged, paistab see osalise süsinikuhinnaga riikide eksportijatele varjatud tollina.

EL valib sisuliselt kahe ettevõtterühma vahel: need, kes on juba kulutanud miljardeid tootmise süsinikumahukuse vähendamiseks, ja need, kes võtsid tasuta load vastu ning jätkasid heitmist. Selles loos kasutatud avalikud andmed ei näita, et tasuta lubade pikendamine looks siduvaid kohustusi investeerida puhtamasse tootmisse. Saksamaa heide langes, sest nõudlus langes. Andmed osutavad, et leevendus kaitseb seniseid turuosalisi, mitte ei muuda neid.