EL jättis Hispaania rändelubade hoiatuse välja

Itaalia, Taani ja Poola soovisid, et EL-i juhid hoiataksid, et riikide rändemeetmed võivad tuua juurde ebaseaduslikult saabujaid. Hispaania ja rahvusvaheline meedia tõlgendasid kavandatud sõnastust kriitikana Hispaania ulatusliku programmi pihta, millega antakse dokumentideta migrantidele seaduslik staatus. 16. oktoobril vastu võetud järeldustes sellist hoiatust pole (Euroopa Ülemkogu järeldused). Hispaania otsustab endiselt ise, kes võib riigis elada ja töötada. Partnerid kardavad, et mõju ulatub üle avatud piiride, kuid pole seda tõendanud.

Lause, mille iga juht võis välja jätta

Kahe väljaande teatel oli eelnõus kirjas, et EL peaks vältima meetmeid, mis võivad soodustada ebaseaduslikku saabumist. Samuti paluti komisjonil uurida valitsustevahelist konsulteerimist juhtudel, kui ühe riigi otsused mõjutavad teisi (POLITICO, EFE). Teatatud sõnastusest ei selgunud, kas konsulteerimine tähendaks enamat kui enne otsustamist rääkimist.

Ülemkogu järeldused annavad riikide juhtidele poliitilise suuna, kuid pole õigusakt. Järeldused vajavad üksmeelt, mistõttu võib üks juht lause välja jätta, keeldudes tekstile alla kirjutamast. Lõpptekstis ei nimetata Hispaaniat ega ühtki saabumist soodustavat tegurit (Euroopa Ülemkogu järeldused).

Pole selge, kelle vastuseis tagas lause väljajätmise. El Mundo omistab selle Hispaania peaministrile Pedro Sánchezile (El Mundo). Euronews teatas AP-le viidates, et muudatuse vastu oli ka Prantsusmaa, kes pidas seda kaudseks rünnakuks Hispaania vastu (Euronews/AP). Igal juhul otsustasid juhid üksnes selle üle, mida öelda. Kas Hispaania võib elamislube anda, arutelu all polnud.

Miks naaberriigid muretsevad

Kolme valitsuse argument lähtub Schengeni alast, kus enamik EL-i riike on omavahelisest passikontrollist loobunud. Itaalia peaminister Giorgia Meloni ütles parlamendile, et ühe riigi rändeotsused mõjutavad ka tema partnereid (Meloni kõne parlamendis). Kui välispiir on ühine, puudutab riigi otsus ka teisi.

Taani peaminister Mette Frederiksen palus Euroopa Komisjonil uurida, mis juhtub, kui riik annab seadusliku staatuse inimestele, kes on riiki saabunud ebaseaduslikult (Altinget). Augustis nimetati 22 juhi allkirjastatud kirjas ulatuslikke seadustamisprogramme võimalike „tõmbeteguritena” ehk väidetavate ajenditena, mis võivad inimesi edaspidi saabuma meelitada (Taani peaministri büroo).

Mida Hispaania elamisluba tegelikult annab

Hispaania kord puudutab üksnes inimesi, kes juba riigis viibisid. Taotleja pidi olema riigis enne 1. jaanuari 2026 ning olema seal viibinud katkematult vähemalt viis kuud. Taotlusi sai esitada 16. aprillist 30. juunini (Royal Decree 316/2026).

Taotluse esitamine ei tähenda veel elamisloa saamist ning menetlus koosneb kolmest etapist. Hispaania valitsuse andmetel oli 2. juuliks esitatud 1 174 978 taotlust ning menetletud või esialgsesse etappi lubatud 609 737 juhtumit (Hispaania valitsus). El Pási teatel oli selleks ajaks lõpliku heakskiidu saanud umbes 11 000 taotlust (El País). Esialgne staatus lubab inimesel elada ja töötada üksnes Hispaanias. Lõplik otsus annab üheks aastaks elamisloa, mille järel saab ta elamisloakaardi (Royal Decree 316/2026).

Ka lõplik elamisluba annab mujal Euroopas vähem õigusi, kui arutelust võiks arvata. Teistes Schengeni riikides võib loa omanik viibida kuni 90 päeva 180 päeva jooksul, kuid seal töötamiseks või elama asumiseks on vaja vastava riigi luba (Euroopa Komisjon). Esialgne dokument ei anna õigust reisida. Schengeni piirieeskiri ehk EL-i piiriületust reguleeriv õigusakt ei käsita esmakordse elamisloa taotlemise ajal väljastatavaid ajutisi dokumente reisiloana (EUR-Lex).

Piirikontroll puudutab teist vaidlust

Itaalia ja Hispaania vaidlevad eraldi juhtumi üle. Pärast juulikuist saabujate lainet Ceutasse, Hispaania enklaavi Maroko rannikul, hakkas Itaalia kontrollima Hispaaniast saabuvate lendude ja laevade reisijaid. Madrid vastas kontrolliga Itaaliast saabujatele (ANSA). 16. oktoobril leppisid Meloni ja Sánchez kokku, et Itaalia pikendab kontrolle seitsme päeva võrra, samal ajal kui riikide siseministrid otsivad muid lahendusi (Euronews).

Ceuta saabumislaine ei tõenda midagi Hispaania seadustamisprogrammi mõju kohta. Juulis saabunud inimesed ei saanud programmis osaleda, sest nõue oli viibida riigis juba enne jaanuari. Seega kontrollis Itaalia teist inimrühma.

EL-i õigus lubab liikmesriikidel juba praegu anda ebaseaduslikult riigis viibijatele humanitaarsetel või muudel alustel elamisõiguse (EUR-Lex). Juhid jätsid liikmesriikidele selle otsustusõiguse alles ning seni viidatud tõendid ei näita, et Hispaania elamisload oleks pannud inimesi teistesse riikidesse edasi liikuma. Üks lünk siiski jääb: juulist alates pole avaldatud lõplike elamislubade arvu. Seetõttu pole teada ka nende inimeste hulk, kes saavad seaduslikult reisida.