EL-i energiaerand annab €50 miljardit

Kümme EL-i liikmesriiki on ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses, mis tähendab, et Euroopa Komisjon on ametlikult märkinud nende kulutused liiga suureks. Komisjon tahab nüüd lubada valitsustel jätta aastatel 2026-2028 puudujäägiarvestusest välja kuni 0,3% SKP-st energiakulutusi. EL-27 peale tähendaks see umbes 50 mld € aastas lisaruumi (Bloomberg). Jaotusloogika töötab aga vajadusele vastu: kõige tugevama eelarvega riigid saavad rohkem ruumi, suurima surve all olevad riigid peaaegu mitte midagi.

Kuidas erand toimib

EL-i uuendatud fiskaalraamistikus, st 2024. aasta aprillis reformitud stabiilsuse ja kasvu paktis, määratakse igale liikmesriigile piir, kui kiiresti avalikud kulud võivad kasvada. Kui riik ületab seda piiri ühe aastaga rohkem kui 0,3% SKP-st või kumulatiivselt 0,6%, võib komisjon nõuda kulukärpeid (CEPR/VoxEU).

Energiaettepanek looks sellest reeglist erandi. Roheinvesteeringud, näiteks elektrivõrkude tugevdamine, akusalvestus ja taastuvenergia, ei läheks kulukasvu lae alla (nõukogu märtsi 2026 kavand). Kütusetoetused, üldised hinnalaed ja kõigile kehtivad käibemaksukärped on selgelt välistatud. Mudel kopeerib kaitsekulude vabastusklauslit, mida kasutab juba 17 liikmesriiki, ja mahub samasse 1,5% SKP-st suurusesse raamistikku. Tegemist on olemasoleva ruumi ümberjaotusega, mitte uue rahaga.

Kes saab raha, kes jääb ukse taha

Prantsusmaa eelarvepuudujääk on umbes 5,1% SKP-st. Riik on juba ülemäärase puudujäägi menetluses ja ei saa uut paindlikkust sisuliselt kasutada. Lecornu valitsus on ministeeriumides külmutanud 3,2 mld € ulatuses eelarvekrediite ja tühistanud 847 mln €, et rahastada isegi tagasihoidlikku energialeevendust. Ükski Prantsuse ametnik pole välistamist avalikult kommenteerinud.

Itaalia, mille puudujääk on ligikaudu 3,1%, väljub menetlusest ja saab kasutada umbes 6,5 mld € aastas. Komisjon piiras aga kõlblikud kulud roheinvesteeringutega ning lükkas tagasi Rooma soovi teha laiapõhjalisi kütuseaktsiisi kärpeid (Euronews). Portugalil, mille puudujääk on vaid 0,1%, on ruumi kõige rohkem. Riik, mis vajas kunagi päästepaketti, kvalifitseerub nüüd mugavalt paindlikkusele, mida tal on kõige vähem vaja.

Kõige tugevama eelarvepositsiooniga valitsused saavad kõige rohkem ruumi. Riigid, kus energiavaesus lööb valusamalt, saavad kõige vähem.

Saksamaa takistab seda, mida ise teeb

Merzi valitsus nimetas komisjoni laiemat eelarvekasvu plaani „vastuvõetamatuks ajal, mil kõik liikmesriigid teevad märkimisväärseid konsolideerimispingutusi”. Rootsi Euroopa minister ütles otsekohesemalt: „Tasuta raha ei ole olemas”.

Saksamaa enda puudujääk on umbes 4% SKP-st, selgelt üle 3% piiri. Samal ajal on Berliin möödunud oma põhiseaduslikust võlapidurist 500 mld € suuruse bilansivälise taristufondi kaudu. Roomalt ja Madridilt nõuab Saksamaa eelarvedistsipliini, kodus kasutab aga loovat arvestust.

Maks, mida keegi koguda ei taha

Samal ajal kui valitsused suurendavad puudujääke tarbijate kaitsmiseks, jätavad energiaettevõtted endale ootamatud kasumid, mis tekivad ebatavaliselt kõrgetest hulgihindadest. Viis riiki nõudsid 2026. aasta aprillis sellistele kasumitele EL-i tasandi maksu. Komisjon jättis otsuse liikmesriikidele. Itaalia tõstis energiaettevõtete piirkondliku ärimaksu 3,9 protsendilt 5,9 protsendile. Ükski teine suur majandus pole selles tsüklis kehtestanud sisulist ootamatu kasumi maksu. Eelarvekulu jääb maksumaksjale, hinnamarginaal energiatootjale.

EKP on hoiatanud, et „iga kõrvalekalle ajutise, sihitud ja kohandatud toetuse põhimõtetest oleks vastupidine ning võiks viia teistsuguse rahapoliitilise hoiakuni”. Järgmine küsimus on lihtne: kas raamistik, mis annab eelarveruumi peamiselt neile, kes seda ei vaja, ja jätab kõrvale need, kellel vajadus on suurem, saab endiselt olla ühine?