EL pikendab tasuta saastelube 2037. aastani

Euroopa Komisjon tegi 17. juulil ettepaneku aeglustada EL-i heitmekvootide vähenemist ja pikendada rasketööstuse tasuta saastekvoote vähemalt 2037. aastani. Vastutasuks peavad tehased tõendama, et investeerivad puhtamasse tootmisse (komisjoni pressiteade, Le Monde). Avalikke reegleid selle kohta, milline investeerimiskava on usaldusväärne ja mis juhtub ettevõtetega, kes saavad kvoodid kätte, kuid lubatut ei tee, veel ei ole (komisjoni mõjuhinnang).

Aeglasem surve

EL-i heitkogustega kauplemise süsteem ehk ETS on piirangu ja kauplemise turg. Elektrijaamad ja tehased peavad iga õhku paisatud CO₂ tonni kohta omama üht kvooti. Kuna kvootide kogumaht väheneb igal aastal, muutuvad need nappimaks ja kallimaks. See survestab ettevõtteid heitmeid vähendama või puhtamatesse tootmisviisidesse investeerima.

Komisjon tahab seda vähenemist aeglustada. Aastatel 2031–2035 kahaneks kvoodipiir 3,7% aastas ja aastatel 2036–2040 vaid 1,7% aastas. Praegu kehtiva plaani järgi peaks langus olema 4,3–4,4% (komisjoni pressiteade, Reuters). See jätab turule rohkem kvoote. Hinnasignaal, mis sunnib tehaseid tootmist puhtamaks muutma, nõrgeneb.

Terasetootmisele, tsemenditööstusele ja keemiatööstusele mõeldud tasuta kvoodid seotakse tingimustega. Ettevõte saab 80% kvootidest pärast heakskiidetud investeerimiskava esitamist ja ülejäänud 20% alles siis, kui tõendab kava täitmist (komisjoni mõjuhinnang). Uus tööstuse dekarboniseerimise pank jagaks lisatoetusena 400 miljonit kvooti (S&P Global).

Kes võidab, kes maksab

Selged võitjad on energiamahukad tehased. Kõige rohkem on võita Saksamaal, kus terase- ja keemiatööstuse baas on suur (Deutschlandfunk). Poola juhtis 12 riigi koalitsiooni, mis nõudis aeglasemat kvoodipiiri vähendamist, ja nimetas komisjoni ettepanekut „verstapostiks” (Energetyka24).

Kaotajate poolele jäävad ettevõtted, kes on juba panustanud rohelisele tootmisele. Rootsi terasetootjad SSAB ja Stegra on investeerinud palju vesinikupõhisesse terasesse, arvestades, et kasvav süsinikuhind teeb puhtama toote aja jooksul tavaterasest odavamaks. Kui tavapärased tootjad saavad nüüd rohkem tasuta kvoote ja rohkem aega, nihkub see hinnamurdepunkt kaugemale.

Löögi saavad ka riigieelarved. ETS-i oksjonitulud on alates 2013. aastast olnud ligikaudu 260–270 mld €, millest suur osa on liikunud valitsuste üldistesse eelarvetesse (Update EU). Komisjon tahab edaspidi suunata vähemalt 50% oksjonitulust tööstuse dekarboniseerimisse (Europa Press, komisjoni pressiteade). See jätab vähem raha riiklikele kliimafondidele ja üldistele eelarvekuludele.

Puuduv reeglistik

Teatud paindlikkusel on majanduslik põhjendus. Terasetehas ei saa minna üle vesinikule enne, kui vesinikutaristu on olemas. Üleminekuks aja ostmine on seetõttu arusaadav.

Praeguses ettepanekus ei ole aga avalikku vormi ega kriteeriume, mille järgi hinnata investeerimiskava usaldusväärsust. Kes need kriteeriumid kirjutab? Kes kontrollib täitmist? Mis juhtub, kui ettevõte võtab tasuta kvoodid vastu ja lükkab investeeringud edasi? Komisjon ütleb, et määrab reeglid hiljem delegeeritud õigusaktidega, mille koostab komisjon ise ja mis ei vaja Euroopa Parlamendi täishääletust. Nii suure tehingu puhul tuleb järelevalvemehhanism hilja.

Keskkonnaorganisatsioonid Bellona ja Euroopa Keskkonnabüroo väidavad, et ettepanek lõdvendab süsinikuturgu korraga mitmest kohast: kvoodipiir väheneb aeglasemalt, tasuta kvoote tuleb rohkem ja ülejäävate kvootide turult eemaldamise mehhanism nõrgeneb (Bellona, EEB). Kui heitmekärped jäävad tööstuses tegemata, tuleb puudujääk katta muudes sektorites, näiteks transpordis ja kodude kütmises, kus vähendamine on keerulisem ja kallim.

Komisjon pakub tööstustoetust, mida rahastatakse nõrgema süsinikuhinna kaudu. Reegleid, mis muudaksid selle toetuse tegelikeks investeeringuteks, veel ei ole.