EL külmutas Bosnia maanteeraha

Kesk-Bosnias seisab ehitustehnika lõpetamata kiirteel. Töö ligikaudu 21 km pikkusel Corridor Vc lõigul peatus pärast seda, kui Euroopa Investeerimispank, EL-i laenuasutus, peatas rahastamise kahtluste tõttu, et hangetes võis olla rikkumisi (24sata, 24 Chasa). Bosnia ja Hertsegoviina ei kuulu EL-i. Tee ehitati siiski EL-i rahaga ning EL-i institutsioonid tahavad nüüd teada, kuidas seda raha kasutati.

Autoceste FBiH, Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni maanteefirma, on andnud EL-i pettusevastastele asutustele üle 2018.–2022. aasta hanke- ja ehitusdokumendid (24 Chasa, 24sata). Asjaga tegelevad ka Bosnia prokurörid. Corridor Vc on põhja-lõunasuunaline ühendus, mis seob Budapesti Ida-Horvaatia ja Sarajevo kaudu Horvaatia Aadria mere sadama Pločega. Lääne-Balkani jaoks on see üks olulisemaid transpordiprojekte.

Kes saab raha peatada, kes uurida, kes süüdistada

Juhtumit vaatavad kolm EL-iga seotud asutust. Igal neist on erinev hoob.

Euroopa Investeerimispangal on kõige otsesem mõjuvahend. Laenuandjana saab pank maksed peatada või neist keelduda, kui projekti hangetes tekib kahtlus (EIB). Siin juhtuski nii: raha liikumine peatus ja koos sellega peatus ehitus.

OLAF, EL-i pettusevastane amet, uurib EL-i rahaga seotud võimalikke pettusi. Amet saab soovitada raha tagasi nõuda või saata juhtumi prokuratuurile, kuid ise kriminaalsüüdistust esitada ei saa (OLAF, määrus 883/2013).

EPPO, Euroopa Prokuratuur, on kriminaalmenetluse pool. Selle lõid osalevad EL-i liikmesriigid ning see menetleb EL-i eelarvet kahjustavaid kuritegusid (EPPO). Bosnia ei ole osalev riik, mistõttu EPPO-l ei ole seal sama otsest pädevust nagu EL-is (määrus 2017/1939). EPPO ei ole avalikult selgitanud, mille kaudu tal sellele juhtumile ligipääs tekib: kas EL-i eelarveraha, mõni seos osaleva liikmesriigiga lepinguahelas või koostöö Bosnia ametivõimudega. See vahe on oluline, sest sellest sõltub, kui palju saavad EL-i prokurörid ise kontrollida ja kui palju jääb Bosnia kohtusüsteemi kanda.

Avalikku OLAF-i raportit, EPPO menetlusdokumenti ega põhjendustega Euroopa Investeerimispanga otsust ei ole seni ilmunud. Juhtumi konkreetsed väited põhinevad piirkondliku ajakirjanduse teadetel, mis viitavad Autoceste FBiH avaldustele, mitte avaldatud institutsionaalsetele dokumentidele.

Kes maksab ja kes võidab

Otsesed kaotajad on selged: töövõtjad, töötajad ja kogukonnad pooleli jäänud kiirtee ääres. Bosnia kaotab ka poliitilist usaldusväärsust, sest Brüssel hindab kandidaatriikide piirkonna projekte osaliselt selle järgi, kas valitsused suudavad neid ehitada, dokumenteerida ja hallata (Support4Partnership).

Horvaatial on projektis oma otsene huvi. Corridor Vc toob liiklust Ploče Aadria mere sadamasse ning marsruudi valmimine määrab, kui suure tagamaa see sadam majanduslikult kätte saab (Jutarnji). Bosnia külmutatud projekt tähendab Horvaatia jaoks külmutatud majandusühendust.

EL-i pettusevastane süsteem võib samal ajal saada sellest juhtumist kasu. Kui EL suudab maksed peatada ka väljaspool liitu, kui projekt tekitab kahtlusi, on valitsustel lihtsam vastata valijatele, kes kardavad, et laienemisraha kaob nõrkadesse süsteemidesse. Bosnial on aeglaste reformide ja loiu halduse tõttu juba laiem risk Euroopa rahastust kaotada (Večernji.ba). Nähtav jõustamisjuhtum toetab väidet, et EL-i raha jälg ei kao liidu piiril.

Kus EL-i võim lõpeb

Juhtum näitab, et EL-i institutsioonid saavad kehtestada finantsdistsipliini kõikjal, kus kasutatakse Euroopa raha, sõltumata sellest, kas riik kuulub liitu. Nad saavad nõuda dokumente, uurida tehinguid ja peatada rahastuse laenuandja kaitsemeetmete kaudu.

Kriminaalmenetluse lõpptulemus sõltub siiski Bosnia prokuröridest ja kohtutest. OLAF annab soovitusi. Euroopa Investeerimispank peatab raha. EPPO tegutsemisruum mitteosalevas riigis ei ole avalikkuse ees selgeks vaieldud. Kas juhtum lõpeb kriminaalse vastutusega või ainult seisma jäänud kiirteega, sõltub Bosnia õigussüsteemist.