EL-i kütusekulu kasvas 23,8%

Eraautode kütus maksis EL-i tarbijatele 2026. aasta augustis 23,8% rohkem kui aasta varem (Eurostat). Aluseks on ühtlustatud tarbijahinnaindeks, mida kõik EL-i riigid arvutavad sama metoodika järgi. See näitab, kui palju autojuhid tanklas maksavad pärast makse ja soodustusi. Seega kajastab näitaja turuhinda koos riiklike otsuste mõjuga, kuid ei ütle, kui suur osa hinnatõusust tuli naftast ja kui suur osa valitsustelt.

Miks püsiv maks muudab arvutust

Kütusehind koosneb mitmest kihist. Aluseks on dollarites hinnatud toornafta ning rafineerimise, transpordi ja jaemüügi marginaalid. Sellele lisavad valitsused aktsiisi ehk kindla sendisumma iga liitri kohta. Seejärel arvestatakse käibemaks kogu varasema hinna pealt, kaasa arvatud aktsiisilt. Saksamaal kehtib kütusele sama maksustamismudel (Saksamaa rahandusministeerium).

Kindel maksukiht muudab protsentide loogikat. Kui toornafta hind tõuseb, aktsiis ei muutu ning tanklahind kasvab naftahinnast väiksema protsendi võrra. Vastupidi, ajutise maksulangetuse lõppedes võib tanklahind tõusta ka siis, kui nafta hind ei muutu. Saksamaa vähendas mais ja juunis kütuseaktsiisi 14,04 sendi võrra liitrilt. Meetme hinnanguline kulu oli 1,6 mld € ning see lõppes juulis (Saksamaa Liidupäev).

Kiire ja laiapõhjaline või odavam ja sihitud

Saksamaa valib taas kiire lahenduse. 18. septembril leppisid föderaalvalitsus ja kõik 16 liidumaad kokku uues, 14-sendises hinnalangetuses, mis kehtib 1. oktoobrist 31. detsembrini. Meetme hinnanguline kulu on 2,5 mld € ning föderaal- ja liidumaade eelarved katavad selle võrdselt (Saksamaa valitsus, ZDF). 22. septembri seisuga vajas otsus veel Bundestagi ehk alamkoja ja liidumaid esindava Bundesrati heakskiitu (Tagesschau). Saksamaa pole erand. Hispaania rakendab alates juulist vähenevat aktsiisilangetust, mis lõpeb 30. septembril, kui seda ei pikendata (BOE).

Maksulangetus vähendab riigi maksutulu, kuid lõpliku hinna määravad jaemüüjad. Majandusteadlased nimetavad tanklahinda jõudvat osa hinnalangetusest ülekandeks. Pärast Saksamaa 2022. aasta kütusesoodustust leidis ifo instituut, et autojuhtideni jõudis sellest vaid osa (ifo). Riik kaotab saamata jäänud maksutulu igal juhul.

Prantsusmaa on valinud teise tee. 22. septembril avaldatud meetmepakett laiendab tööle sõitvatele inimestele mõeldud toetusi. Libérationi andmetel võib toetusele kvalifitseeruda kuni 5,5 miljonit inimest ning arutatud on 100 € suurust makset.

Uus lahendus püüab parandada Prantsusmaa varasema kõigile kehtinud kütusesoodustuse puudust. Riigi kõrgeim kontrolliasutus Cour des comptes hindas meetme maksumuseks 7,6–8 mld € ning leidis, et suuremad kütusetarbijad said sellest rohkem kasu (Cour des comptes). Toetus abikõlblikele töötajatele jõuab paremini nende rühmadeni, kellele valitsus abi suunata soovib, kuigi toetuse tingimused mõõdavad tegelikku vajadust vaid ligikaudselt. Tanklahind ja Prantsusmaa kütuseinflatsioon jäävad samal ajal muutumatuks.

Kui naaberriigi maksulangetus jõuab üle piiri

Riikide otsused mõjutavad ka naaberriike. NRC kirjutas, et diislikütus maksis 18.–19. septembril Madalmaades umbes 2,81 € liitrilt ja Saksamaal enne uut langetust umbes 2,47 €. Hollandi piirialade tanklad hoiatavad, et suurem hinnaerinevus suunab kliendid Saksamaale (Omroep Gelderland). Iga Saksamaal tangitud paagitäis viib müügi, kütuseaktsiisi ja käibemaksu Saksamaa poolele. Seni pole mõõdetud, kui palju kütust üle piiri liigub.

Mõlemad lahendused pakuvad midagi erinevat. Üldine hinnalangetus jõuab tanklasse kohe ja viib inflatsiooninäitu alla. Samal ajal subsideerib riik iga liitrit, ka jõukamate ja välisriikide autojuhtide ostusid, ning osa säästust võib jääda jaemüüjatele. Sihitud toetused koormavad eelarvet vähem, kuid jätavad üldise inflatsiooninäidu kõrgeks.

Seetõttu tuleb Eurostati tabelit lugeda ettevaatlikult. Kütusehinda mõjutavad koos maksudega toornafta hind, vahetuskursid, rafineerimiskulud ja jaemüügi marginaalid. Riikide võrdlus kajastab siiski tanklahindu pärast valitsuste sekkumist ega näita, millises riigis oli nafta aluseks olev hinnashokk suurim. Kütuseaktsiisi langetanud riik paistab tabelis paremas valguses kui naaberriik, kes maksab toetusi, isegi kui mõlemad kulutasid raha samade autojuhtide kaitsmiseks.