Kütuseabi sõltub liikmesriikide eelarvetest

EL-i juhid lõpetasid neljapäeval Brüsselis energiahindade arutelu ilma meetmeta, mis suurendaks kütuse pakkumist või langetaks hindu (Euronews). Kõige tõenäolisemalt tähelepanu pälviv plaan laiendada energia ühishanget gaasilt teistele kütustele on endiselt määratlemata: pole selge, kes osaleks, millist kütust ostetaks, kuidas hange toimiks ega millal see algaks (Euroopa Komisjoni briifing). Praegu saavad abi anda liikmesriikide valitsused, kes võivad toetada osa põllumehi, kalureid ja transpordiettevõtteid. Abi ulatus sõltub iga riigi eelarvevõimalustest.

Ametlikest dokumentidest nähtub, et arutati, kuid paketti kokku ei pandud. 15. oktoobril kontrollitud Euroopa Ülemkogu kohtumise lehel oli tulemust kajastavate dokumentide seas kirjas vaid osalejate nimekiri (Euroopa Ülemkogu). Väidetavalt toetas järelduste eelnõu ajutiste toetusreeglite pikendamist ja energia vabatahtlikku ühisostu, muu hulgas (Agence Europe). Selline sõnastus palub Euroopa Komisjonil plaan välja töötada. Selles pole nimetatud ostjat, toetust ega tootmiseesmärki.

Miks kütust jätkub, kuid see maksab rohkem

Puudujääk algab väljaspool Euroopat. Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel oli maailmas kolmandas kvartalis diislikütust ja gaasiõli umbes 1,7 miljonit barrelit päevas vähem kui aasta varem (Rahvusvaheline Energiaagentuur). Agentuur seostas puudujääki Iraani sõja, Hormuzi väina liiklushäirete ja rafineerimisvõimsuse kadumisega. Euroopa importijad konkureerivad samade kütuselaadungite pärast ostjatega üle maailma. Kui kaupa on vähem, tuleb selle Euroopasse toomiseks rohkem maksta.

Nii võib pakkumine püsida stabiilsena, kuigi hinnad jäävad kõrgeks. Euroopa Komisjoni nafta koordineerimisrühm teatas 29. septembril, et kütuse tarne püsib stabiilne, kuid Euroopa rafineerimistehased töötavad juba peaaegu täisvõimsusel (Euroopa Komisjon). Tanklad kütusest tühjaks ei jää: kütus jõuab kohale, kuid kallimalt. Täisvõimsusel töötavad tehased ei saa seda kiiresti juurde toota. Ursula von der Leyeni kõnelustest rafineerimistehastega pole sündinud tootmiseesmärki ega alguskuupäeva.

Teekütuse CO₂ tasu ei põhjusta tänavust hinnatõusu. Kavandatud EL-i süsinikuturg teekütusele ja küttele ehk ETS2 käivitub alles 2028. aastal (Tšehhi valitsus).

Mida ühishange eelmisel korral andis

EL on ühist ostmist varem proovinud. Gaasikriisi ajal kogus AggregateEU-nimeline platvorm ettevõtete nõudlust ja edastas tarnijatele koondtellimused. Ostjad sõlmisid lepingud hiljem ise, platvormiväliselt. Seega tähendas nõudluse ja pakkumise sobitamine osapoolte kokkuviimist, mitte ostu.

Euroopa Kontrollikoda ei saanud kinnitada, et skeem aitas sõlmida odavamaid lepinguid, sest Euroopa Komisjon ei näinud nende lõplikke tingimusi (Euroopa Kontrollikoda). Rahvusvaheline Energiaagentuur ei leidnud tõendeid, et skeem oleks toonud Euroopasse lisaveeldatud gaasi (agentuuri ülevaade).

Kütusenappuse korral on varasem kogemus eriti asjakohane. Suurem ostja võib järjekorras ettepoole pääseda, kuid ei tekita lisabarreleid: kütus võetakse kelleltki teiselt. Von der Leyeni plaan näeb ette ühiseid lepinguid sõlmiva korraldaja, kuid osalejaid pole nimetatud (Euroopa Komisjoni briifing). Kuni Euroopa Komisjon ei ütle, kas korraldaja ostab valitsuste, ettevõtete või mõlema nimel, pole selge, kes kannab hinna-, tarne- ja maksejõuetuse riski.

Kes maksab abi eest

Kõige konkreetsem abi tuleb riigiabi reeglite kaudu. Need määravad, millistel tingimustel tohivad valitsused ettevõtteid toetada. Valitsused võivad hüvitada põllumeestele, kaluritele ja mõnele transpordiettevõttele kuni 70% tõendatud lisakuludest kütusele või väetisele (Euroopa Komisjoni METSAF-i reeglid). Reeglid võeti vastu 29. aprillil ja kehtivad 31. detsembrini (Euronews).

Reeglite pikendamine on seni lubadus. Von der Leyen lubas seda, kuid 15. oktoobril kontrollitud Euroopa Komisjoni reeglite lehel muudatust ei olnud (Euroopa Komisjoni METSAF-i reeglid). Abi hüvitab toetuskõlbliku ettevõtte kulusid. See ei langeta tanklahinda ning tavalised autojuhid toetust ei saa.

Arve maksavad liikmesriikide eelarved, sest ühist EL-i fondi pole (Euroopa Parlamendi uuringuteenistus). Seega saavad suurema rahalise võimekusega valitsused toetusi rohkem jagada. Euroopa Komisjon lükkas 8. oktoobril tagasi Itaalia ja Kreeka taotlused saada rohkem eelarvepoliitilist paindlikkust ehk suuremat võimalust EL-i eelarvereeglite piires kulutada või laenata (Reuters). Kirjutasime sellest toona (To Brief).

Suur osa juba kulutatud rahast pole jõudnud kõige enam abi vajajateni. Euroopa Komisjoni kevadprognoosi järgi ulatuksid liikmesriikide energiahinnameetmed 38,6 miljardi euroni, kui neid jätkataks aasta lõpuni; ligikaudu kolmveerand toetusest pole sihitud konkreetsetele rühmadele (Euroopa Komisjon). Sihitamata abi saavad kõik energiaostjad, mitte üksnes kõige suurema kulusurve all olijad. Nii jääb vähem raha autojuhtide, põllumeeste ja vedajate toetamiseks, kelle jaoks aprillis kehtestatud reeglid mõeldud olid.

Ükski tippkohtumise meede pole valmis Euroopa kütusevaru suurendama. Ühishankel puuduvad määratletud osalejad ja toetuse pikendamise teksti pole avaldatud. Tänavu talvel tuleb abi riiklikest toetustest, mida saavad toetuskõlblikud ettevõtted iga riigi eelarve võimaluste piires. Ühishanke hindamiseks peab Euroopa Komisjon kõigepealt ütlema, kes lepingud sõlmib ja kes nende eest vastutab.