EL lubab Saksamaa energiatugesid liita

Euroopa Komisjon lubab Saksamaal vaikselt ühendada kaks energiatoetust. 2026. aastal saavad abikõlblikud tehased taotleda sama elektritarbimise pealt nii elektrihinna kompensatsiooni kui ka Berliini uuemat tööstuselektri hinda. See vähendab Saksamaa rasketööstuse elektriarvet ja paneb proovile küsimuse, kas EL-i konkurents põhineb endiselt ühistel reeglitel või liikmesriigi eelarvejõul.

Berliini laiem leevendus võib lisada eelarvekuludele umbes 1 mld €. Tööstuselektri hind kuulub Saksamaa kavasse, mille maht on 2026.–2028. aastaks umbes 3,8 mld €. Abikõlbliku elektritarbimise sihttase on ligikaudu 50 €/MWh. Õigusliku ruumi annab komisjoni ajutine kriisiraamistik, mis jätab erakorralise riigiabi võimaluse avatuks kuni 31. detsembrini 2026.

Kuidas allahindlus töötab

Elektrihinna kompensatsioon hüvitab osa süsinikukulust, mis on peidetud elektriarvesse. Tööstuselektri hind vähendab arvet otse. Saksamaa ettevõtete jaoks on muutus selles, et nad ei pea enam valima: sama elektriühik võib saada mõlemat tuge. Saksa terasetööstus nimetab seda energiamahukatele kasutajatele mõeldud kahekordseks leevendusmehhanismiks.

Arvutus on tähtis, kuid mehhanism veel tähtsam. Berliin katab hulgielektri kulust nii suure osa, et abikõlblik tarbimine liigub 50 €/MWh lähedale. Kriisireeglite järgi võib energiamahukate ettevõtete abi tõusta 50%-lt 70%-le abikõlblikest elektrikuludest, ilma et ettevõtetele lisataks uusi roheliste investeeringute tingimusi.

Saksamaa tööstusprobleem on päris. Energiamahukates sektorites töötab ligi 1 miljon inimest ja need annavad umbes 17% tööstuse brutolisandväärtusest. Toodang on endiselt ligikaudu 12% allpool pandeemiaeelset taset. Energiamahukas tootmine oli 2026. aasta aprillis vaid 0,9% kõrgem kui aasta varem. Berliin ostab nõrkadele tehastele aega, mitte ei premeeri buumi.

Kulu liigub üle piiride

Kõigepealt võidavad Saksamaa tehased. Kõigepealt maksavad Saksamaa maksumaksjad. Seejärel jõuab surve ühisturule, sest konkurendid müüvad samades Euroopa tarneahelates, kuid neil ei pruugi olla sama tugevat riigieelarvet taga.

Tehaste elektriarve ei koosne ainult hulgihinnast. Seal on võrgutasud, maksud, lõivud ja hinnariski katvad tähtajalepingud. Prantsusmaa näitab probleemi hästi: kõrgepingevõrgu tariifid kasutajatele, kelle hulgas on ka suured tööstustarbijad, tõusevad 1. augustist 2026 keskmiselt 3,34%. Prantsuse keemia- või terasetehasel võib olla ligipääs vähese süsinikuheitega elektrile, kuid ta konkureerib Saksamaa tehastega, kelle lõpparvet vähendab föderaalne raha.

Itaalia valik on raskem. Itaalia ettevõtete keskmine elektrikulu oli 2025. aastal juba 278 €/MWh, Saksamaal 242 €/MWh, Prantsusmaal 183 €/MWh ja Hispaanias 171 €/MWh. Rooma võib ideed kopeerida, kuid mitte lihtsalt samas mahus. Itaalia parlamendi eelarveamet hindab 2026. aasta eelarvepuudujäägiks 2,9% SKPst ja riigivõlaks 138,6% SKPst. Saksamaaga sammu pidamine tähendaks energiakulude probleemi lahendamist uue võlaga.

Poola on mõlemal pool arvestust. Saksamaa tööstus ostab Poola tarnijatelt, nii et Saksamaa tehaste töös hoidmine toetab tellimusi üle piiri. Samal ajal seisavad Poola ettevõtted, kelle tarbimine on 500–2000 MWh, juba silmitsi elektrikuluga 19,15 € 100 kWh kohta. See on üle EL-i keskmise, mis on 18,37 €. Saksamaa toetus võib kaitsta Poola nõudlust tarneahela alguses, kuid nõrgestada Poola tootjaid lõppturgudel.

Rootsi probleem on reeglites. Lõuna-Rootsi SE4 hinnapiirkonnas on elektrihinnad ligikaudu Saksamaa tasemel, samal ajal kui Rootsi tööstus tahab elektrifitseerimiseks stabiilseid EL-i reegleid. Kui hinnatase on sarnane, kuid toetused ebavõrdsed, tuleb eelis riigieelarvest, mitte tootlikkusest.

Mis vajab veel kontrolli

Peamine puuduv dokument on komisjoni täielik otsus, mis lubab sama elektrimahu peal toetusi kumuleerida. Üldine riigiabi raamistik on avalik, kuid Saksamaa kaitsemeetmed, toetusesaajate ring ja kontrollimehhanismid ei ole olemasoleva materjali põhjal selged.

Samuti puudub puhas tehasepõhine kaart selle kohta, kes kahekordset leevendust saab. Eurostat hoiatab, et ettevõtete elektrihinnad erinevad tarbimisvahemike järgi ning sisaldavad energiat, tarne-, võrgu-, maksu- ja lõivukulusid. Riiklik keskmine võib seetõttu varjata sama palju kui näidata.

Saksamaa terasetööstus küsib juba püsivat kõiki kulusid hõlmavat 50 €/MWh tööstuselektri hinda. Kui ajutisest kriisiabist saab Saksamaa alaline nõue, liigub ühisturu kaalukauss ühistest piirangutest selle liikmesriigi poole, kes suudab kõige rohkem kulutada.