EL seab elektriautodele 70% kohaliku sisu nõude

Euroopa uus puhta tehnoloogia päritolunõue tõstab elektriautode, päikesepaneelide ja akude hinda. Euroopa Komisjoni 4. märtsil 2026 esitatud tööstuse kiirendamise õigusakt (IAA) nõuab, et avaliku raha eest ostetud või riiklike toetustega seotud rohetehnoloogia oleks suures osas toodetud Euroopas (Euroopa Komisjon). Komisjon ei ole avaldanud terviklikku hinnangut, kui palju tarbijad selle eest juurde maksavad.

Mida reeglid nõuavad

Elektriautode puhul peab vähemalt 70% komponentide maksumusest, akut arvestamata, tulema Euroopa tootjatelt. Akudele kehtib eraldi test: vähemalt kolm põhikomponenti, sealhulgas akuelemendid, peavad olema valmistatud Euroopas (Bird & Bird). Enamik sätteid rakendub ligikaudu 2027. aasta märtsist, täielikud aku päritolureeglid jõustuvad järk-järgult 2030. aastaks (Euroopa Parlamendi uuringuteenistus, Arthur Cox).

Kaubandusvolinik Maroš Šefčoviči paralleelne algatus lisab veel ühe piirangu. Tema pakutud „kolme tarnija reegel” seaks ülempiiriks 30 kuni 40% komponentidele, mida tootja hangib ühest riigist. Tööstusvolinik Stéphane Séjourné, IAA peamine autor, toetas mais sama survet: „Ärge hankige 100% tarneahelast ühest riigist,” ütles ta ning hoiatas, et kui ettevõtted vabatahtlikult ei mitmekesista, „liigume järgmise sammuni” (Euronews).

Kust hinnalisa tuleb

Hiina akud, päikesepaneelid ja autokiibid on Euroopa alternatiividest odavamad struktuursetel põhjustel. Suuremad tehased, ulatuslikud riigitoetused ja madalamad tööjõukulud annavad Hiina tootjatele hinnaeelise, mida Euroopa ettevõtted praeguse tootmismahu juures ei suuda korrata. Kui hankimine suunatakse Euroopasse, tuleb rohkem maksta iga komponendi eest, mis praegu jõuab Hiinast Euroopasse soodsamalt.

Komisjon teab, et hinnavahe on olemas. Ettepanekus on kuluerandi klausel: Euroopa päritolu nõude võib peatada, kui Euroopa alternatiiv maksab impordist oluliselt rohkem; täpne piir sõltub tootekategooriast (komisjoni mõjuhinnang). Selline päästeklausel näitab, kui suure hinnalisa tekkimist Brüssel tootjate jaoks arvestab.

Komponentide hinnale lisanduvad nõuete täitmise kulud: tarneahelate jälgitavussüsteemid, päritolusertifikaadid ja eraldi arvestus iga piiri ületava osa kohta.

Kes võidab, kes kaotab

Võitjad on Euroopa aku- ja päikesepaneelitootjad, kes kaotavad praegu hinnas Hiina impordile. Prantsusmaal, Hispaanias ja Ida-Saksamaal akude gigatehaseid ehk väga suure tootmismahuga akutehaseid rajavad riigid võivad saada tootmist, mille reeglid Hiinast eemale suunavad. Tööstusametiühingud toetavad loogikat, sest see hoiab tootmistöökohti Euroopas.

Kaotajad on esmalt ostjad. Kõrgemad komponendikulud kanduvad elektriautode ja päikesepaneelide hindadesse ning löövad enim odavama otsa elektriautosid ja koduseid päikeseenergia lahendusi. Just neis hinnatundlikes segmentides peab kasutuselevõtt kiirenema, kui Euroopa tahab kliimaeesmärke täita.

Odavam Hiina rohetehnoloogia kiirendaks heitmete vähendamist ja langetaks energiaarveid. Selle piiramine kaitseb Euroopa tööstust, kuid muudab energiapöörde kallimaks. Komisjoni panus on, et lühiajaline lisakulu ostab pikemaajalist tööstuslikku sõltumatust.

Vaidlus piirmäärade üle

Õigusakt peab veel läbima Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu, kus liikmesriikide valitsused peavad läbirääkimisi ja hääletavad. Mitu valitsust on väljendanud muret hinnatõusu ning USA ja Hiina võimalike vastumeetmete pärast.

Päritolukünnised ja kuluerandi klausel on vaidluse keskmes. Kui künnised seatakse liiga kõrgele, ei suuda tootjad neid täita ilma aastatepikkuste investeeringuteta, mida ei ole veel tehtud. Kui need seatakse liiga madalale, liiguvad Hiina komponendid edasi peaaegu senisel kujul. Parlament ja nõukogu peavad nüüd piirid paika panema. Nende otsustest sõltub, kas IAA aitab Euroopa tööstust uuesti üles ehitada või teeb rohepöörde lihtsalt kallimaks neile, kellele see peaks kasu tooma.