EL-i rändesolidaarsusel napib 9,000 kohta

12. juunil alustasid Kreeka piirivalveametnikud EL-i uuendatud rändesüsteemi alusel seitsmepäevaseid varjupaigakontrolle. Samal päeval kinnitas Saksamaa siseminister, et sisepiirikontroll jääb kehtima vähemalt septembrini. Mõlemat riiki seob sama kümnest õigusaktist koosnev pakett, kuid nad rakendavad seda väga erinevates tingimustes.

Rändepakt nõuab, et kõik EL-i riigid kontrolliksid ebaseaduslikult saabunud inimesi seitsme päeva jooksul, teeksid biomeetrilised kontrollid Eurodacis, EL-i ühises sõrmejälgede andmebaasis, ning suunaksid inimesed edasi varjupaiga- või tagasisaatmismenetlusse. Suurem osa reeglitest on määrused, mis kehtivad otse ega vaja eraldi riigisisest seadust. Otsekohaldatavus ei tähenda siiski, et süsteem käivitub ise. Riigid peavad määrama vastutavad asutused, koolitama ametnikke, looma vastuvõtutaristu ja ühendama andmebaasid.

Kiire rakendamine, täitevvõimu otseteed ja halduskoormus

Leedu võttis vastu tervikliku seaduspaketi, määras õiguste järelevalveks ombudsmani büroo ning eraldas EL-i vahenditest 73,9 mln € (Lrytas). Küprosega sõlmis Leedu kahepoolse kokkuleppe 58 inimese ümberpaigutamiseks ja maksis ülejäänud solidaarsuskohustuse katteks 1,14 mln € (LRT). Arvud on väikesed, aga mehhanism töötab.

Prantsusmaa eelistas kiirust põhjalikule parlamentaarsele arutelule. Valitsus esitas volitusseaduse, mis lubab kohandada Prantsuse õigust täitevvõimu määrustega, mitte arutada pakti parlamendis artiklite kaupa (Vie publique). Le Monde kirjutas, et praktikute ja vabaühenduste jaoks tähendab see dekreetide, korralduste ja ringkirjade mosaiiki, mis loob „õigusliku ebakindluse tsooni”.

Holland lisas EL-i nõuetele oma riigisisesed piirangud: alalised varjupaigaload kaotatakse ja perekondade taasühinemist karmistatakse. Hollandi immigratsiooniamet IND hoiatas, et koos võivad need muudatused teenistuse üle koormata. Riigil puudub endiselt umbes 23 000 vastuvõtukohta ning 100 omavalitsust 342-st ei paku varjupaigataotlejatele üldse majutust (DutchNews).

Poliitiline tõrjumine täitmise keeles

Poola sai 2026. aasta solidaarsusmehhanismist ajutise üheaastase vabastuse. Euroopa Komisjon põhjendas seda sellega, et Poola majutab üle miljoni Ukraina pagulase ja seisab Valgevene piiril silmitsi rände kasutamisega poliitilise survevahendina (Onet). Poola siseministeerium teatas seejärel, et riik „ei võta vastu migrante teistest riikidest ega kanna sellega seotud kulusid”. Üheaastasest erandist sai poliitilises sõnastuses püsiva loobumise lubadus.

Berliini väitel vähendab pakt ebaseaduslikku edasirännet EL-i sees ja muudab sisepiirikontrolli lõpuks tarbetuks. Siseminister Alexander Dobrindt jätab kontrolli siiski kehtima vähemalt 15. septembrini 2026 ega ole avaldanud kriteeriumi, mille täitumisel see lõpetatakse. Saksamaa 16 liidumaast ainult kolm tahavad luua edasirände menetluskeskusi (Tagesschau).

Eelnevalt lahjendatud solidaarsus

Paketi koormusjagamise mehhanism pidi vältima olukorda, kus eesliiniriigid, näiteks Kreeka ja Itaalia, kannavad varjupaigasüsteemi survet üksi. Õigusaktides on aastased miinimumid: 30 000 ümberpaigutamist ja 600 mln € rahalisi sissemakseid (komisjoni küsimused-vastused).

Liikmesriikide lubadused jäid sellest allapoole. Euronewsi andmetel jäi 2026. aasta tulemus 21 000 ümberpaigutamise ja 420 mln € juurde. Tegelik maht väheneb veel, kui arvestada Poola-sarnaseid erandeid.

Kreeka võttis rakendusseaduse vastu 9. juunil (gr.euronews.com) ning kasutab juba sõelumis- ja piirimenenetlusi. Human Rights Watch hoiatas, et pakti nõutav sõltumatu järelevalve ei ulatu automaatselt kohtadesse, kus võivad toimuda sunniga seotud piiripraktikad. Reeglid tagavad järelevalve sõelumispunktides. Need ei kata seda, mis juhtub enne, kui inimene süsteemi jõuab.

Komisjon saab algatada rikkumismenetlusi ja sisse nõuda maksmata solidaarsuspanuseid. Ta ei saa ise juhtida varjupaigaameteid, mehitada piiripunkte ega ehitada vastuvõtukeskusi. Poola erandi pikendamine otsustatakse 2026. aasta detsembris. Sellest saab esimene proovikivi, kas solidaarsuskohustus peab vastu riigisisesele poliitikale.