EL suunab €1.4bn, reservid jäävad külma

Euroopa Komisjon teatas 5. augustil, et kandis Ukrainale üle 1,4 mld € tulu, mis on teenitud külmutatud Venemaa keskpanga varadelt (European Commission, Reuters). Liigub tulu, mitte vara ise. See on kogu mehhanismi tuum: raha saab kasutada, sest alusreservid jäetakse puutumata, kuid samal põhjusel jääb lahendus piiratud mõjuga.

Kuidas külmutatud varad raha teenivad

Kui EL külmutas pärast 2022. aasta sissetungi Venemaa keskpanga varad, ei peatunud võlakirjade kupongimaksed ja muud rahavood. Neid ei saanud enam Moskvasse kanda, mistõttu raha jäi kinni kesksetesse väärtpaberidepositooriumidesse ehk asutustesse, kus väärtpabereid hoitakse ja arveldatakse. Seal hakkas see omakorda intressi teenima.

2024. aastal otsustas nõukogu, kus liikmesriikide valitsused EL-i õigusakte läbi räägivad ja hääletavad, suunata pärast külmutamist tekkinud kasumi Ukrainale, jättes põhivara puutumata (EUR-Lex, The Brussels Times). G7 riikide ühine seisukoht on, et Venemaa reservid peavad jääma liikumatuks seni, kuni Venemaa lõpetab agressiooni ja hüvitab kahju (G7 Apulia communiqué). Viies ülekanne järgib sama joont.

See katab laene, mitte relvatarneid

Pealkiri võib jätta mulje uuest relvarahast. Tegelikult läheb peaaegu kogu summa laenude teenindamiseks. Komisjoni teatel aitab 95% rahast Ukrainal tasuda EL-i ja G7 laene 45 mld € suuruse Extraordinary Revenue Accelerationi kava raames. Ainult 5% liigub Euroopa rahutagamisrahastusse, mis on EL-i eelarveväline sõjalise toetuse instrument (European Commission, Euronews).

Jaotus on poliitiliselt oluline. Ungari on Euroopa rahutagamisrahastu väljamakseid korduvalt blokeerinud või venitanud. Kui peaaegu kogu raha liigub laenukanali kaudu, väldib mehhanism seda vaidlust (Onet/Politico). Samas tähendab see, et kõnealune makse teenindab peamiselt Ukraina võlga. Otsene sõjaline raha, eraldi 3,47 mld € droonideks, rakettideks ja hävitajateks, vabastati 30. juulil teise programmi kaudu (European Commission).

Belgia kannab õiguslikku riski

Mehhanism töötab seni, kuni Venemaa reservid püsivad külmutatuna ja teenivad tulu. Mõlemad eeldused on riskiga ning mõlemad koonduvad Belgiasse, sest valdav osa liikumatuks tehtud varadest asub Euroclearis.

Moskva kohus on kohustanud Eurocleari maksma Venemaa keskpangale ligikaudu 200 mld €. Euroclear teatas, et kaebab otsuse edasi. Euroopa Liidus pole kohtuotsus jõustatav, kuid Moskva saab seda kasutada õigusliku ettekäändena vastumeetmeteks Venemaal endiselt asuvate lääne varade vastu (Washington Post, The Brussels Times). Vene investorid on eraldi esitanud vahekohtunõudeid otse Belgia vastu (21news, Le Monde).

Belgia positsioon muudab EL-i sisese poliitilise lõhe teravamaks. Leedu välisminister Kęstutis Budrys nõudis pärast Venemaa rünnakut Kiievile, milles sai kahjustada Leedu saatkond, Venemaalt hüvitist ja rahvusvahelisi kahjude registreerimise mehhanisme (Delfi). Leedu eurosaadik Petras Auštrevičius on nimetanud ainult kasumi kasutamise joont poliitiliseks läbikukkumiseks (Friends of Europe). Poola meedia käsitleb uut makset vajaliku miinimumina, mitte lõpliku vastusena (Rzeczpospolita). Saksamaa kajastus kirjeldas seda pigem tavapärase intressituluna; Berliin pole avalikult nõudnud põhivara konfiskeerimist (Spiegel).

Komisjoni teatel on külmutatud Venemaa varad teeninud kokku 8 mld € erakorralist kasumit. Avalikku koondarvestust selle kohta, kui palju tulu on tekkinud, üle kantud, kohustustega seotud ja Ukrainale tegelikult välja makstud, komisjon avaldanud ei ole (European Commission). Valitsused hoiduvad reservide konfiskeerimisest, sest kardavad kohtuvaidlusi riikliku puutumatuse üle, vastumeetmeid Venemaal asuvate lääne ettevõtete varade vastu ning riski, et väljaspool läänt asuvad keskpangad hakkavad euroala finantstaristut reservide hoidmiseks ebakindlamaks pidama. Praegu valib Euroopa Ülemkogu, kus riigi- ja valitsusjuhid EL-i poliitilise suuna määravad, õiguslikult ettevaatlikuma tee: kasum võetakse kasutusele, reservid jäetakse alles ja suur osa õiguslikust riskist jääb Belgia kanda. Ükski riigijuht pole avalikult sidunud oma nime selle joone muutmisega.