EL piirab Ukraina meeste kaitset

EL-i siseministrid toetasid 4. juunil Luxembourgis põhimõtet, et 23-60-aastased Ukraina mehed jäetakse Euroopa erakorralisest ajutise kaitse korrast välja. See oleks esimene kord, kui EL jagab kollektiivse kaitse soo ja vanuse järgi. Ettepanekul on ebatavaline toetaja: Ukraina ise. Volinik Magnus Brunner ütles ajakirjanikele, et „seda paluvad meil teha ka ukrainlased“ (UNN, Euronews).

Ukraina sõjaseisukord keelab neil meestel riigist lahkuda. Euroopa majandused kasutavad samal ajal nende tööjõudu. EL-i põhiõiguste harta keelab aga diskrimineerimise soo ja vanuse alusel.

Mis muutub

Ajutise kaitse direktiiv on 2001. aastal loodud kriisimehhanism, mida kasutati esimest korda pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse. See annab ukrainlastele EL-is automaatselt elamis- ja töötamisõiguse, ilma et iga inimene peaks läbima eraldi varjupaigamenetluse. Praegu hõlmab kord 4,33 miljonit inimest. Täiskasvanud mehi on neist 26,6%, ligikaudu 1,15 miljonit (Eurostat).

Kaitse kehtib 2027. aasta märtsini. Kõik 27 liikmesriiki toetavad selle pikendamist 2028. aastani, kuid suur enamus tahab, et pikendus ei kehtiks mobilisatsioonieas meeste uutele taotlustele. Mehed, kellel ajutine kaitse juba on, seda ei kaotaks (European Commission).

Reegli muutmiseks on vaja kvalifitseeritud häälteenamust nõukogus, kus istuvad liikmesriikide valitsused: nõus peab olema 55% liikmesriikidest, kes esindavad vähemalt 65% EL-i elanikkonnast. Ühelgi riigil vetoõigust ei ole. Euroopa Komisjon esitab ametliku õigusakti teksti lähinädalatel (eurointegration.com.ua).

Lai koalitsioon sisemise vastuoluga

Suunamuutust veavad Saksamaa ja Austria. Saksamaa siseminister Alexander Dobrindt ütles, et Berliinil on „kahtlusi, kas sõjaväekohusluse eas ukrainlased peaksid olema kaitsega hõlmatud“ (Deutschlandfunk). Rootsi rändeminister Johan Forssell sõnastas selle otsemalt: need mehed „peaksid olema kodus ja võitlema Ukraina tuleviku ning Euroopa vabaduse eest“ (GP.se). Tšehhi siseminister Lubomír Metnar väitis, et piirangut toetas ligikaudu 80% liikmesriikidest (CT24).

Hispaania ja Itaalia on muudatuse vastu. Hispaania siseminister Fernando Grande-Marlaska ütles: „Kõik Ukraina kodanikud peaksid jääma kaitstuks kõigis EL-i riikides“ (Euronews). Luksemburg tõstatas praktilise probleemi: kui liikmesriigid hakkavad õigust kaitsele erinevalt hindama, võivad ühes riigis tagasi lükatud mehed registreerida end teises riigis. Schengeni sisepiirideta alal tekitaks see rändesilmu liikmesriikide vahel (Tageblatt).

Kõige tugevamalt piirangut nõudvad riigid majutavad ka kõige rohkem ukrainlasi: Saksamaa 1,27 miljonit, Poola 961 000, Tšehhi 380 000 (Eurostat, Euractiv). Poola ehitab juba kõrvalteed: CUKR-kaart annab kolmeaastase tööloa ja muudab ajutise kaitse tavaliseks elamisõiguseks. Tšehhi pakub sarnast viieaastast luba. Mõlemad riigid tahavad töötajad alles hoida, kuid loobuda humanitaarraamistikust, mis annab neile laiemad õigused.

Põhiõiguste tõke

Euroopa Komisjon on ise kurssi muutnud. Veebruaris rõhutas komisjoni pressiesindaja, et ajutise kaitse kord „ei tee vahet naistel, lastel ega üheski vanuses meestel“ (Brussels Signal). Neli kuud hiljem kirjeldas Brunner meeste väljajätmist peamise valikuna. Ükski EL-i institutsioon ei ole avaldanud ametlikku õiguslikku hinnangut selle kohta, kas kollektiivsest kaitsest demograafilise rühma väljajätmine sobib kokku põhiõiguste hartaga, mis keelab diskrimineerimise just nendel alustel (eurointegration.com.ua).

Prantsusmaa on avalikult vaikinud. Selle hääl on otsustav: kui Pariis ei liitu Madridi ja Roomaga, jääb neil kolmel puudu 35% elanikkonna künnisest, millega kvalifitseeritud häälteenamus blokeerida. Prantsusmaa seisukohast sõltub, kas piirangust saab EL-i õigus või jääb Euroopa kaitsesüsteemis kehtima põhimõte, et inimese staatus ei sõltu tema vanusest, soost ega sõjaaegse valitsuse tööjõuvajadusest.