EL nimetab Küprosele eriesindaja

Euroopa Komisjon valmistub nimetama Küprose lahendusprotsessi eriesindajat. Sellega tuuakse Brüsseli ametnik diplomaatiasse, mida juhib ametlikult ÜRO. Küprose president Nikos Christodoulides kinnitas juunis, et võimalikke nimesid on arutatud komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga (Kathimerini Cyprus). Seni pole aga avaldatud nõukogu ega komisjoni otsust ega eriesindaja tööülesandeid. Uudis pole seega ainult ametikoha loomine, vaid vahe poliitilise teate ja tegeliku volituse vahel.

Komisjon ei saa pidada läbirääkimisi, ent ilma temata kokkulepe ei tööta

ÜRO peasekretär vahendab kõnelusi kahe Küprose kogukonna ning kolme garantiiriigi, Kreeka, Türgi ja Ühendkuningriigi vahel (UN Good Offices Mission). Komisjon ei saa läbi rääkida territooriumi, vägede väljaviimise ega võimujaotuse üle. Need küsimused kuuluvad osapooltele ja ÜRO-le.

Komisjoni roll on teistsugune, kuid vältimatu. Kui Küpros liitus EL-iga, peatas protokoll nr 10 EL-i õiguse kohaldamise aladel, kus Küprose Vabariigil puudub tegelik kontroll. Põhja-Küprosel ei kehti seetõttu EL-i reeglid vaba liikumise, tolli, riigiabi ega piirikorrastuse kohta.

Kui lahendus kunagi sünnib, tuleb need reeglid taas kehtima panna. Selleks on vaja komisjoni õigusakti ettepanekut ja nõukogu ühehäälset otsust, sest nõukogus otsustavad liikmesriikide valitsused. Igal valitsusel on vetoõigus. Eriesindajal seda ei ole.

Komisjonil on Küprosel juba oma tegevusjälg. Politis kirjutab, et EL on alates 2006. aastast eraldanud Türgi-küprose kogukonnale üle 760 mln € toetusteks, tehniliseks abiks ja stipendiumideks, et valmistada ette taasühinemist. Raha on suunatud nii, et see ei tähenda poliitilist tunnustamist (Aid Regulation). Eriesindaja saaks siduda ÜRO diplomaatia praktilise rakenduspaketiga. Brüssel saab vähendada tehnilisi tõkkeid. Poliitilist struktuuri määrusega lahti ei võta.

Mõjuhoovad on valitsuste, mitte eriesindaja käes

Ateena ja Nikosia tahavad, et eriesindaja seoks Küprose konkreetsete EL-i hüvedega, mida Türgi otsib. Tolliliidu uuendamine, viisalihtsustus ja külmutatud liitumisprotsessi liigutamine on Ankarale olulised, kuid komisjoni eriesindaja neid anda ei saa. Selleks peavad EL-i valitsused ühiselt otsustama, et neid hoitakse tagasi seni, kuni Türgi liigub Küprose küsimuses (CNA, Protothema). Christodoulides nimetab seda lähenemist „järkjärguliseks, proportsionaalseks ja tagasipööratavaks”: EL-i ja Türgi suhete edenemine käiks koos Küprose lahendusprotsessiga.

8. juulil survestasid von der Leyen ja Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa Ankaras Türgi presidenti Recep Tayyip Erdoğani, sidudes EL-i ja Türgi suhete elavdamise Küprose kõneluste taaskäivitamisega (Fakti, Kathimerini Cyprus). Kaks päeva hiljem täpsustati, et Brüssel toetab ÜRO protsessi, mitte ei asenda seda.

Takistus on selles, et EL-i valitsustel pole ühist valmisolekut muuta Küpros Türgi-suhete väravaks. Saksamaa käsitleb Türgit NATO kagutiival vältimatu partnerina, kellel on roll Musta mere julgeolekus ja kaitsetööstuse koostöös (SWP, Tagesschau). Berliin toetab ÜRO ja EL-i seost, kuid avalike seisukohtade põhjal peab Türgiga suhtlemist liiga laiaks, et seda ühe küsimuse taha lukustada. Itaalia arvestus liigub samas suunas: ränne, Liibüa, energia ja Vahemere stabiilsus sunnivad Roomat hoidma Ankaraga lahti mitu kanalit (Formiche).

Viidatud riikide positsioonidest järeldub, et Kreeka ja Küpros on ainsad valitsused, kes teevad saare küsimusest EL-i ja Türgi suhete keskse tingimuse. See jätab eriesindaja komisjonile tuttavasse asendisse: tehniliselt vajalik, kuid poliitiliselt sõltuv pealinnadest, kellel on teised prioriteedid.

Puuduv mandaat

Eriesindaja saab aidata kokkulepet rakendada. Ta ei saa sundida valitsusi kasutama Türgi-suhete mõjuhoobasid. Ametikoha loomine kinnitab komisjoni vältimatut rolli tulevase lahenduse õigusliku insenerina: ilma Brüsselita jääb protokoll nr 10 külmutatuks ja ükski rahukokkulepe ei toimi EL-i õiguse sees. See ei kinnita aga, et liikmesriigid kirjutavad tingimused nõukogu tegelikesse otsustesse. Just see muudaks tehnokraatliku eriesindaja poliitiliseks survevahendiks. Sellist mandaati pole avaldatud.