EL seob Türgi kaubanduse Küprosega

Euroopa Komisjon nimetab eeldatavasti uue erisaadiku Küprose küsimuses, asendades märtsis tagasi astunud Johannes Hahni. Küprose president Nikos Christodoulides ütles pärast kohtumisi komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Antonio Costaga, et EL-il on uues katses „kõige otsustavam roll” (Cyprus Mail). Ametisse nimetamine ise on protseduuriline, kuid tegelik küsimus on teravam: kas EL suudab oma majanduskaalu muuta diplomaatiliseks surveks Euroopa pikimalt külmunud konfliktis.

Mida erisaadik saab ja mida ei saa teha

Erisaadik ei ole vahendaja. Lahenduskõnelusi juhib ÜRO. ÜRO erisaadik María Angela Holguín liigub Nikosia, Ankara, Ateena ja Brüsseli vahet, et valmistada ette võimalik laiendatud kohtumine juuli lõpus või augustis (Yeni Safak). EL-i erisaadiku ülesanne on teine: koondada EL-i vahendid selle ümber, milleni ÜRO protsess jõuab.

EL kontrollib mitut hooba, mida Ankara peab oluliseks. Nende seas on Türgi soovitud tolliliidu ajakohastamine, viisavabaduse tingimused, Türgi küproslaste kogukonnale antav abi määruse 389/2006 alusel ning kaubandusreeglid üle saart poolitava rohelise joone rohelise joone määruse järgi. 2024. aasta aprilli Euroopa Ülemkogu, kus riigipead ja valitsusjuhid seavad EL-i poliitilise suuna, kirjeldas suhtlust Türgiga kui „järkjärgulist, proportsionaalset ja tagasipööratavat” (European Council). Erisaadiku töö on panna see tingimuslik raamistik päriselt tööle, mitte jätta see järelduste teksti.

Üks institutsionaalne detail määrab tema mõjuulatuse. Komisjoni toetatud erisaadik koordineerib peamiselt komisjoni tööriistu: kaubandustingimusi, abi ja regulatiivseid standardeid. Kui nõukogu ehk liikmesriikide välisministrid nimetaksid EL-i aluslepingute alusel ametisse EL-i eriesindaja, oleks tal laiem poliitiline mandaat. Ametikoha vorm otsustab, kui palju tegelikku mõju erisaadikul on.

Kus hoovad takerduvad

Türgi ei nõustu lähtekohaga. Välisminister Hakan Fidan ütles Holguínile 15. juunil, et Ankara toetab kahe riigi lahendust ja nõuab Türgi küproslastele suveräänset võrdsust (Yeni Safak). See on otseses vastuolus ÜRO senise raamistikuga, mis näeb ette ühe taasühendatud riigi kahe omavalitsusliku tsooniga: ühe Kreeka küproslastele ja teise Türgi küproslastele, föderaalvõimu jagades. Ankara ei tunnusta Küprose Vabariiki ja käsitleb saart püsiva takistusena EL-i ja Türgi suhetes (CER, komisjoni 2025. aasta Türgi aruanne).

Türgi küproslaste juht Tufan Erhürman tõmbab piiri teisest kohast. Ta toetab EL-i abi kaubanduse, rahastuse ja regulatsiooni kaudu, kuid leiab, et EL ei saa istuda läbirääkimislaua taga, sest Küpros on juba liikmesriik. Tema vaates teeb see Brüsselist poole, mitte neutraalse vahendaja (Politis).

Kolmas takistus on EL-i sees. Türgi tolliliidu ajakohastamine ja viisavabadus eeldavad laia liikmesriikide kokkulepet, mitmes võtmeküsimuses ühehäälsust. See tähendab, et üks riik saab protsessi peatada. Prantsusmaa on Türgi viisalihtsustuste suhtes ettevaatlik. Saksamaa hindab toimivat suhet Türgiga rände ja NATO koostöö tõttu ega toeta tõenäoliselt üksnes Küprose nimel eskalatsiooni, mis seda kahjustab (Tagesschau). Pealinnad toetavad erisaadikut eri põhjustel ja iga toetus tuleb oma piiriga.

Miks Nikosia tahab Brüsselit protsessi siduda

Christodoulidese loogika on lihtne: ainult Brüssel saab siduda edasimineku Küprose küsimuses hüvedega, mida Türgi päriselt soovib. ÜRO saab kutsuda pooled kõnelustele, kuid ei saa pakkuda Ankarale viisavaba reisimist ega paremat ligipääsu EL-i kaubandusraamistikule.

Ajastus sobitub laiema nihkega. Küpros on kiiresti tugevdanud oma julgeolekuprofiili, muu hulgas väidetava vägede staatuse lepingu kaudu Prantsusmaaga ja USA investeeringutega Paphose õhuväebaasi (Robert Schuman Foundation, Diplomat Magazine). Saare kasvav sõjaline väärtus annab Nikosiale rohkem kaalu, kui ta nõuab EL-ilt oma diplomaatiliste prioriteetide tõsiselt võtmist. Erisaadik on selle projekti institutsionaalne kiht.

Varasemad näited sunnivad kannatlikkusele. EL-i Serbia-Kosovo dialoog tõi 2013. aastal kokkuleppe, mis on endiselt vaid osaliselt ellu viidud. EL-i eriesindaja Bosnias on tegutsenud aastaid, samal ajal kui Euroopa Parlament hoiatab, et takistamine pidurdab jätkuvalt reforme (European Parliament). EL-i erisaadikud aitavad kokkuleppeid struktureerida. Nende täitmise sundimine on teine asi.

Erisaadik saab hoida Küprose küsimuse Brüsselis nähtaval ja takistada EL-i ja Türgi suhete normaliseerumist nii, et Küprose tingimused vajuvad kõrvale. Kui liikmesriigid lubavad Türgi toimikutel liikuda edasi ilma sisuliste järeleandmisteta Küprose küsimuses, jääb erisaadik koordinaatoriks ilma hoovata. Brüssel on selles olukorras olnud varemgi.