ELi-Nigeeria tagasivõtulepe ootab saadikute heakskiitu

Euroopa Komisjoni rändevaldkonna volinik Magnus Brunner ja Nigeeria välisminister Bianca Odumegwu-Ojukwu allkirjastasid teisipäeval, 10. novembril Abujas esimese ELi ja Nigeeria tagasivõtulepingu, teatas Austria ringhääling ORF (ORF). Leping peaks kiirendama nende nigeerlaste väljasaatmist, kel puudub õigus Euroopasse jääda. Praegu pole lepingul õigusjõudu, selle tingimused pole avalikud ning väljasaatmine sõltub endiselt reisidokumentidest, mida saavad väljastada ainult Nigeeria ametnikud.

Allkirjastatud teksti avalikkus ei näe

Tagasivõtuleping kohustab riiki võtma tagasi inimesed, kel pole õigust teise poole territooriumile jääda, kui nende lahkumise kohta on tehtud seaduslik otsus. Leping ei määra, kellel on õigus varjupaigale. Varjupaigareeglid jäävad samaks.

Teisipäevane allkirjastamine on protsessi esimene kolmest etapist. ELi Nõukogu, kus istuvad liikmesriikide ministrid, lubas lepingu allkirjastada tingimusel, et see saab hiljem lõpliku heakskiidu (Nõukogu allkirjastamisotsus). Kõigepealt peavad Euroopa Parlamendi liikmed andma nõusoleku, alles seejärel saavad ministrid lepingu lõplikult heaks kiita (Nõukogu märkus).

Avalikkus ei saa praegu hinnata, millele Euroopa Parlamendi liikmed oma heakskiidu annavad. Allkirjastatud tekst ST 12944/26 kannab märget LIMITE, millega Nõukogu tähistab piiratud juurdepääsuga dokumente. Nõukogu avaldab teksti alles koos lõpliku heakskiidu otsusega (Austria parlament).

Eelnõu ainsa avaliku ülevaate andis Iirimaa riigiminister Colm Brophy. Ta ütles Iirimaa parlamendi alamkojas Dáilis, et leping seab tähtajad reisidokumentide väljastamiseks ning hõlmab ka osa kodakondsuseta inimestest ja kolmandate riikide kodanikest ehk neid, kellel pole Nigeeria ega ELi kodakondsust (Dáili arutelu). Tähtajad võivad menetluse tulemust mõjutada. Brophy kirjeldas aga eelnõu, mitte allkirjastatud lepingu sätteid.

Miks läbirääkimised kestsid kümme aastat

Ministrid andsid Euroopa Komisjonile läbirääkimisvolituse 12. septembril 2016. Veel 2024. aastal märkis Nõukogu eduaruanne, et üks küsimus ootas endiselt Nigeeria justiitsministeeriumi vastust (Nõukogu 2024. aasta aruanne).

Abuja soovis enamat kui tagasisaatmislepingut. Nigeeria välisministeerium nõudis tagasipöördujate taaslõimimise toetust, taristuabi ning rohkem seaduslikke võimalusi Nigeeria kodanikel Euroopas töötada (Nigeeria välisministeerium). Kui läbirääkijad parafeerisid teksti 23. märtsil 2026, jättis ühisavaldus seadusliku rände ja viisakõnelused edasise töö teemadeks (märtsi ühisavaldus).

Nigeeria soovide täitumine sõltub edasistest Euroopa otsustest, millest paljud langetatakse liikmesriikide pealinnades. Euroopa vajab aga Nigeeria koostööd iga tagasisaatmise puhul, kui inimene saabub riiki kehtiva passita.

Lahkumisotsuseid on rohkem kui tagasisaatmisi

Tagasisaatmisi toimub ka lepinguta. Itaalia kinnipidamisasutuste järelevalveorgani jälgitud tšarterlend jõudis 26. septembril Lagosesse 58 inimesega, kellest 46 olid Itaaliast (Itaalia tagasisaatmiste järelevalve).

Probleemi ulatust näitab Euroopa Komisjoni piiratud juurdepääsuga hinnang, mille avaldas Statewatch. 2023. aastal tegid ELi riigid nigeerlaste kohta 11 120 lahkumisettekirjutust, kuid viisid ellu 1 175 tagasisaatmist. Samal ajal esitati Nigeeriale 1 873 tagasivõtutaotlust ja väljastati 857 erakorralist reisidokumenti (Statewatch). Need arvud ei jälgi samu inimesi ajas. Need näitavad suurt vahet lahkumisettekirjutuste ja tegelike tagasisaatmiste vahel, kuid ei selgita, millises etapis üksikjuhtumid takerduvad.

Varasem kogemus ei anna põhjust arvata, et allkiri selle vahe kaotab. Euroopa Kontrollikoda leidis, et aastatel 2014–2018 oli Nigeeria puhul tagasisaatmiste määr keskmiselt ligikaudu 25% ning see ei käinud üheselt kaasas tagasivõtuläbirääkimiste edenemisega (Euroopa Kontrollikoda).

Mõnes kajastuses on väidetud enamat, kui olemasolevad andmed kinnitavad. Hollandi ajaleht De Telegraaf kirjutas, et tagasilükatud rändajad saadetakse tagasi 30 päeva jooksul (De Telegraaf). See tähtaeg pärineb eraldi Samoa lepingust, ELi ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide partnerluslepingust. Seal käib 30 päeva tagasisaatmistaotlusele vastamise, mitte inimese lennukisse saatmise kohta (Samoa leping).

Brunneri allkirjastatud leping paneb kirja menetluse, mida Itaalia ja teised riigid juba üksikjuhtumite kaupa rakendavad. Selle ainus võimalik eelis peitub ühtsetes tähtaegades ja dokumendireeglites, mille sisu pole avalikkusele teada. Enne hääletust peab Nõukogu teksti Euroopa Parlamendi liikmetele esitama ning lõpliku heakskiidu ajal lubaduse kohaselt avaldama. Euroopa Komisjon, kelle hinnangust pärinevad 2023. aasta arvud, saab näidata, kas tagasivõtutaotluste, reisidokumentide ja tegelike tagasisaatmiste arv hiljem kasvab. Kuni saadikud pole teksti näinud ja hilisemate tulemuste kohta pole andmeid, jääb kiirem väljasaatmine Nigeeriasse ametlikuks lubaduseks. Allkiri üksi ei tõenda, et väljasaatmine kiireneb.