EL alustab Ukraina liitumiskõnelusi 15. juunil

EL avab 15. juunil Luxembourgis ametlikult liitumisläbirääkimised Ukrainaga. Sellega liigub edasi protsess, mida Ungari blokeeris ligi kaks aastat. Avalik pilt on ühtsus. Mitmes pealinnas on toon vaiksem: valitsused arvutavad kulusid, kaitsevad põllumajandushuvisid ja seavad menetluslikke pidureid protsessile, kus iga järgmine samm vajab kõigi liikmesriikide nõusolekut.

Mida 15. juuni avab

Valitsustevaheline konverents ehk formaat, kus kõik 27 EL-i valitsust peavad kandidaatriigiga läbirääkimisi ühe poolena, avab esimese kõneluste ploki. See puudutab kohtureformi, põhiõigusi ja finantskontrolli. Plokk on värav kogu protsessile: see avatakse esimesena ja suletakse viimasena (Euroopa Komisjon, New Union Post).

Ukraina lõpetas 2025. aasta septembriks rekordkiirusel sõelumisfaasi ehk EL-i standardite ja Ukraina õiguse võrdleva läbivaatuse (Euroopa Komisjon). Ungari veto, mis külmutas protsessi alates 2024. aastast, kadus pärast seda, kui Kiiev jõudis Budapestiga kokkuleppele Taga-Karpaatia vähemuste õigustes (Tagesschau). Euroopa Ülemkogu president António Costa ütleb nüüd, et osa peatükke võib avaneda ja sulguda peaaegu korraga, sest Ukraina tegi suure osa õiguslikust ühtlustamisest ära juba ooteajal (Euronews).

Costa optimismi piirab liitumisprotsessi põhiloogika: iga järgmine otsus nõuab ühehäälsust. Ülejäänud viis läbirääkimisplokki, iga peatüki sulgemine ja iga õigusriigi ülevaatus vajavad kõigi 27 valitsuse jah-sõna.

Eelarve ja põllumajandus

Tegelik vaidlus käib raha üle. EL peab samal ajal läbirääkimisi järgmise seitsmeaastase eelarve üle aastateks 2028–2034 ning Ukraina liitumine muudaks selle jaotust.

Saksamaa enda EL-i suursaadiku hinnangul võivad Saksamaa aastased sissemaksed kasvada 75–80%, ligikaudu 27,4 miljardilt eurolt ligi 50 miljardi euroni (Brussels Signal). Prantsuse senat prognoosib Prantsusmaa maksete kasvu 26 miljardilt eurolt 42 miljardi euroni (Prantsuse senat). Ida-Euroopa liikmesriigid ei karda eeskätt suuremaid arveid, vaid väiksemaid laekumisi: Rumeenia juhib 16 riigi koalitsiooni, mis püüab kaitsta struktuurifonde Ukrainale suunamise eest (Curs de Guvernare).

Põllumajandus muudab vaidluse teravamaks. Ukrainast saaks pindala järgi EL-i suurim põllumajandusriik. Poola põllumehed on juba saavutanud ajutised embargod Ukraina teraviljale ja linnulihale. Ühise põllumajanduspoliitika ehk EL-i suure põllumajandustoetuste süsteemi ümberseadmine võib Itaalia hinnangul maksta Itaaliale umbes 9 miljardit eurot (La Verità).

Vastuseis pole siiski ühtlane. Prantsusmaa peamine noorte põllumeeste liit Jeunes Agriculteurs, mida peeti üheks tõenäoliseks tugevaimaks Ukraina liitumise vastaseks lobiks, võttis 4. juunil üksmeelselt vastu Ukraina-meelse suunadokumendi. Tingimus on, et Kiiev peab enne põllumajanduspeatükkide avamist täielikult ühtlustama tootmis- ja keskkonnastandardid EL-i omadega. JA hinnangul kaitseb range vastavusse viimine Prantsuse tootjaid paremini kui otsene vastuseis. Euroopa põllumajanduskaitse liigub seega blokaadilt tingimusliku lõimimise poole.

Iga pealinn ehitas oma piduri

Prantsusmaa ja Saksamaa esitlesid 5. juunil Tivati Lääne-Balkani tippkohtumisel „astmelist lõimimist”, mis annaks kandidaatriikidele turulepääsu ilma täielike liikmesusõigusteta (Euronews). President Emmanuel Macron kordas sama mõtet 7. juunil Élysée palees. Itaalia välisminister Antonio Tajani rõhutab, et Montenegro ja Albaania peaksid liikuma Kiievist eespool (Il Tempo). Poola peaministri Donald Tuski valitsus toetab liitumist, kuid nõuab pikki üleminekuperioode põllumajanduses (Wprost). Opositsiooniline PiS läheb kaugemale ja seob toetuse sellega, kuidas Ukraina käsitleb Volõõnia veresauna ajalugu (Rzeczpospolita).

Need seisukohad moodustavad hajutatud pidurisüsteemi. Seda ei kontrolli ükski pealinn üksi, kuid koos määravad need, kui kiiresti Ukraina 33 läbirääkimispeatükki läbib.

Ukraina sõjaeelne enam kui 40 miljoni elanikuga rahvaarv muudaks ka häälte kaalu nõukogus, kus liikmesriigid otsustavad EL-i õigusakte, ning kohtade jaotust Euroopa Parlamendis. Euroopa Komisjoni enda dokument laienemiseelse institutsioonilise reformi kohta pidi algselt valmima 2025. aasta lõpus, kuid seda pole seni avaldatud (New Union Post). Kui vaja on aluslepingute muutmist, tuleb see ratifitseerida kõigis 27 riigi parlamendis. Prantsusmaal ja Iirimaal võib see tähendada ka rahvahääletust.

Ukraina eesmärk on sulgeda läbirääkimised 2028. aasta lõpuks. Viimane EL-iga liitunud riik Horvaatia vajas selleks üle viie aasta. 15. juuni vastab lihtsaimale küsimusele: kas kõnelused saavad alata. Lahtiseks jääb, kes kannab kulud ning kuidas liitumine muudab riikide põllumeeste, maksumaksjate ja eelarvesaajate seisu.