EL-i prokurör sihib Iirimaa varifirmalünka

Thousands of shell companies accumulate in a legal gap within the Single Market.
Pildikompositsioon · tobriefEuroopa Prokuratuuri (EPPO) tulevane juht Andres Ritter nimetas Iirimaad Euroopa pettusevastase kaitse nõrgaks kohaks. 1. novembril ametisse asuv Ritter ütles Iiri meediale, et Iirimaal luuakse „palju varifirmasid”, mida võidakse kasutada käibemaksupettustes ja rahapesus üle Euroopa (Irish Times, RTÉ). Põhjus on institutsionaalne: Iirimaa ei osale Euroopa Prokuratuuris, EL-i asutuses, mis saab liikmesriikides ise uurida ja kohtusse viia EL-i eelarvet kahjustavaid finantskuritegusid.
See on hoiatus, mitte kohtuotsusega tõendatud järeldus. Kaalukaks teeb selle aga allikas: Ritteri töö ongi selliste kuritegude uurimine 24 osalevas riigis. Tema kirjeldatud mehhanism on olemas.
Kuidas lünk töötab
EPPO toimib kahe tasandi süsteemina, mille lõi määrus 2017/1939. Luxembourgis asuv keskus koordineerib strateegiat. Osalevates riikides töötavad Euroopa prokurörid riigisisese õigussüsteemi sees. Nad saavad määrata läbiotsimisi, külmutada vara ja juhtida kriminaalasju otse. Kui käibemaksu karussellpettus ulatub Itaaliast Saksamaale, Prantsusmaale ja Poolasse, käsitleb EPPO seda ühe uurimisena.
Iirimaa katkestab selle ahela. Kuna Dublin on süsteemist väljas, ei saa EPPO prokurörid Iiri territooriumil tegutseda. Nad peavad esitama ametlikke taotlusi ja ootama vastust. Ritter sõnastas vahe otse: EPPO sees „me ei koordineeri, me teeme seda ise” (RTÉ).
Koostöö siiski toimub. Iirimaa sai aastatel 2021 kuni 2025. aasta lõpuni üle 50 EPPO taotluse ja osales vähemalt ühes uurimises, mis puudutas väidetavat 48 mln € käibemaksupettust üheksas riigis (Irish Times). Karussellpettuses määrab aga kiirus. Varifirmad saab likvideerida ja raha edasi liigutada enne, kui ametlik vastus kohale jõuab. Taotlustel põhinev koostöö ei ole sama mis otsene prokurörivõim.
Piiriülene karussellpettus
EPPO jälgitav maht näitab, miks lünk loeb. 2025. aasta lõpuks oli asutusel 3602 aktiivset uurimist, mille hinnanguline kahju ulatus 67,27 mlrd €. Sellest 45,01 mlrd € seostus käibemaksu- ja tollipettustega (EPPO). Aasta varem olid näitajad 2666 juhtumit ja 24,8 mlrd € (Transparency International EU). Kasv peegeldab nii pettusevõrgustike laienemist kui ka EPPO enda suuremat ulatust.
Viimased juhtumid näitavad mustrit. Itaalias oli Metallo uurimise keskmes kahtlustatav 42,8 mln € käibemaksuskeem, mis põhines Saksamaalt imporditud luksusautodel, võltsarvetel ja variisikute nimele registreeritud ettevõtetel (EPPO). Prantsusmaal korraldas EPPO läbiotsimisi 26 ettevõttes, mida kahtlustatakse käibemaksupettuses Pariisi piirkonnas (Le Figaro). Varifirmade ahelad jooksevad üle mandri. Iirimaa roll hõlpsa ettevõtete registreerimise kohana sobitub sellesse pilti.
Lünk sulgub aeglaselt
Iirimaa liigub EPPOga liitumise poole. Asutustevaheline töörühm soovitas ettevalmistusi 2023. aasta oktoobris ning justiitsminister Jim O’Callaghan on öelnud, et Iirimaa võib esitada liitumistaotluse järgmisel aastal (Law Society Gazette). Iiri õigusruum eristab uurimist ja süüdistamist teravamalt kui enamik mandri-Euroopa süsteeme. Seetõttu vajab kohanemine seadusemuudatusi, mille ajakava pole avaldatud. Siseriiklik pudelikael on justiitsministeeriumis, valitsuse heakskiidus ja Oireachtase ehk parlamendi menetluses.
Kõrvale jääjate ring väheneb. Ungari teatas 2026. aasta mai lõpus ametlikult kavatsusest EPPOga liituda (Daily News Hungary). Taani õigusalane erand on põhiseaduslikult sügavam. Valitsus on rääkinud võimalikust referendumist, kuid otsust pole tehtud (Berlingske). EPPOga liitumine sulgeb ühe lünga, ent riikide kohtud määravad endiselt, kui tugevaks see õigus tegelikult kujuneb: Kreekas andsid kohtud EPPO prokuröridele taotletud viie aasta asemel kaheaastase ametiaja ja jätsid asutuse kaebuse rahuldamata (Euronews Greece).
Endiselt pole selge, miks Iirimaa pettusevõrgustikele paistab sobivat: kas põhjus on EPPOst kõrvale jäämine, lihtne ettevõtete asutamine, finantstaristu või nende kombinatsioon. Ritteri hoiatus tõi küsimuse avalikult lauale. Vastus sõltub sellest, kas Dublin suudab seadusandlust liigutada tempos, mida ühisturu jõustamislünk nõuab.
How was this article?
Help us get better
Help us get better
Details about this article
- Model:
- claude-opus-4-6
- Generated:
- 6/30/2026, 8:34:36 AM
- Pipeline run:
- eu_pipeline_20260630_070736
- Watermark:
- SynthID (Google's invisible watermark)
- Human review:
- None before publication