EL lükkas tagasi Itaalia peaministri Meloni taotluse vabastada energiakriisi võlg eelarvereeglitest

Giorgia Meloni tahab, et energiakriisi kulud jäetaks ELi eelarvepiirangute arvestusest välja samamoodi nagu kaitsekulud. Euroopa Komisjon lükkas taotluse kohe tagasi. Saksamaa rahandusminister toetas keeldumist. Vaidlus ühe eelarveklausli üle on Euroopa uute fiskaalreeglite esimene tõsine proovikivi. Reeglid muudeti alles kaks aastat tagasi, kuid surve neid painutada on juba kohal.

Mida Meloni tahab ja miks komisjon keeldus

ELi stabiilsuse ja kasvu pakt, mis piirab valitsuste eelarvepuudujääki 3%-ga SKP-st, tehti 2024. aasta aprillis ümber. Ühetaoliste arvuliste eesmärkide asemele tulid riigipõhised kulukavad, mille liikmesriigid lepivad kokku Euroopa Komisjoniga. 2025. aasta märtsis lisati erand: riiklik vabastusklausel, mis lubab valitsustel jätta kuni 1,5% SKP-st kaitsekulusid puudujäägi arvestusest neljaks aastaks välja. Seda on kasutanud 17 riiki. Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania ei ole.

Meloni väidab, et kui kaitsekulud saavad geopoliitilise hädaolukorra tõttu erikohtlemise, peaks Hormuzi kriisi ajal tehtud energiakulud saama sama kohtlemise. Komisjoni vastus on, et vabastusklausel katab ainult sõjalised kulud, mis kuuluvad kindlasse statistilisse kategooriasse. Energiatoetused asuvad eelarves teistel ridadel. Selle muutmiseks tuleks seadus ümber kirjutada või käivitada laiem üldine vabastusklausel, mis eeldab tõendeid kogu euroala majanduslanguse kohta (Euroopa Parlament).

Itaalia fiskaallõks

Itaalia riigivõlg on 137,1% SKP-st ja 2025. aasta eelarvepuudujääk ulatus 3,1%-ni, ületades napilt 3% piiri ning jäädes alla valitsuse enda eesmärgile (Eurostat). 2026. aasta kasvuprognoosid jäävad umbes 0,8% juurde (Euroopa Komisjon). IMF on Roomale öelnud, et 2027. aastaks peab Itaalia saavutama esmase ülejäägi, see tähendab tulude ja kulude vahe enne võlaintresse, 3% SKP-st. See on peaaegu neli korda praegusest tasemest kõrgem.

Surve on jõudnud Meloni valitsuse sisse. Kaitseminister Guido Crosetto on kirjutanud kaks korda rahandusminister Giancarlo Giorgettile, paludes tal heaks kiita 14,9 mld euro laenu SAFE-ist ehk ELi programmist Security Action for Europe. Programm rahastab ühist kaitsehankimist ELi emiteeritud võlakirjade abil soodsatel tingimustel. Giorgetti ei ole vastanud. Tähtaeg on mai lõpus. Crosetto rääkis 14. mail oma rahulolematusest avalikult, mis on valitsusesisese vaidluse puhul ebatavaline samm (Il Sole 24 Ore).

Giorgetti arvestus on lihtne: Itaalia ei seo end 14,9 mld euro kaitsevõlaga, kui Brüssel ei anna paindlikkust ka energiakuludele. Kokkulepe peab tulema paketina või üldse mitte.

Berliin ei liigu

Kantsler Friedrich Merz nimetas olemasolevat kaitsekulude erandit "juba vastuvõetavuse piiril olevaks". Saksamaa eelarvejärelevalve Bundesrechnungshof hoiatas, et kaitsekulude erand võib muutuda "võlakoormuse kasvatamise tavareegliks". 2029. aastaks kavandatud föderaallaenudest üle 96% langeks erandi alla.

Saksamaa kulutab 2026. aastal oma energialeevendustele umbes 10 mld eurot. Need hõlmavad kütuseaktsiisi kärpeid, võrgutasude toetusi ja tootjatele madalamaid elektrimakse (Saksamaa valitsus). Berliin rahastab neid olemasolevate eelarvepiiride sees ega taotle ELi tasandi erandit. Rahandusminister Lars Klingbeil on andnud mõista, et alates 2030. aastast peaks isegi kaitsekulude erand piirduma 1%-ga SKP-st. Saksamaa valitsust nõustavad sõltumatud majandusteadlased hoiatasid Klingbeili otse, et Saksamaa enda kulude 5,75% kasv ületab juba ELis lubatud 4,5%.

Vastasseisuga liitus ka Holland. "Šokkidele ei saa vastata suurema võlaga," teatas Haag.

Euroopa muutis oma fiskaalreegleid alles kaks aastat tagasi. Kaitsekulude vabastus oli esimene erand. Kui sama kohtlemise saavad energiakulud, tuleb järgmine küsimus kohe: kliimakohanemise kulud, rändekulud või midagi muud. Iga uus erand nõrgendab kulupiire, mida 2024. aasta reform pidi jõustama. Üks CDU saadik sõnastas selle nii: „Kes kuulutab pidevalt välja majandusliku eriolukorra, muudab sellised reeglid nagu võlapidur püsivalt sisutuks."

Meloni peab otsustama enne kuu lõppu. Ta kas võtab SAFE-i kaitsevaldkonna laenud vastu ja kannab eelarvemõju või panustab sellele, et Brüssel ja Berliin annavad enne järele.