EL tõrjub Kreeka ja Itaalia energiaarveabi

Kreeka ja Itaalia palusid EL-ilt luba kulutada kokkulepitud eelarvepiiridest rohkem, et leevendada tänavust talvist energiaarvete koormust. Pärast euroala rahandusministrite 8. oktoobri kohtumist suhtus Euroopa Komisjon nende taotlustesse tõrjuvalt (Reuters). Brüssel toetab kitsamat erandit: lisaruumi investeeringuteks, mis vähendavad tulevikus fossiilkütuste importi. Jooksvate arvete leevendamine peab siiski mahtuma iga riigi kehtiva kululae sisse.

Kaks kirja, üks argument

Peaministrid Kyriakos Mitsotakis ja Giorgia Meloni kirjutasid mõlemad Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile. Mitsotakise sõnul peaks Ateena saama kasutada osa ootamatult suuremast käibemaksulaekumisest ajutiseks ja sihitud abiks, kui kallim energia toob riigieelarvesse kavandatust rohkem käibemaksu (Kreeka peaminister). Ta nimetas raskustes kalureid, kuid ei avaldanud abi maksumust ega saajate tingimusi.

Itaalia rahandusminister Giancarlo Giorgetti esitas samalaadse põhjenduse. Tema sõnul lepiti Rooma kulueesmärkides kokku eeldusel, et inflatsioon on 1,8%, kuid septembris ulatus see 4,1%-ni. Ta soovib, et EL arvestaks seda vahet eelarvereeglite täitmist hinnates (Reuters). Rooma oli juba kaalunud lisandunud maksutulu suunamist kütusehüvitisteks (To Brief).

Poliitiline surve on arusaadav: euroala energiahinnad olid septembris 18,8% kõrgemad kui aasta varem (Eurostat). See näitaja selgitab, miks ministrid soovivad tegutseda. Sellest ei selgu aga, kui palju käibemaksu Ateena lisaks kogus või kui palju eelarveruumi on Roomal. Kumbki valitsus pole neid arve avaldanud.

Majandusvolinik Valdis Dombrovskis vastas, et EL ei saa eelarvereeglitesse üha uusi paindlikkuse vorme lisada, kuid lubas mõlemat taotlust põhjalikumalt uurida (ANSA).

Miks lisamaksutulu kululage ei tõsta

EL-i eelarvereegel piirab „netokulutuste“ kasvu. See tähendab ligikaudu valitsuse kulusid, millest on maha arvatud intressimaksed. Iga riik lepib nende mitmeaastase kasvuraja kokku liikmesriikide rahandusministrite nõukoguga.

Reegel kehtib ainult kuludele, tulusid arvestusse ei võeta. Kui energia kallinemine suurendab käibemaksulaekumist, jääb kululagi samaks. Nii välditakse olukorda, kus ühekordse tulukasvu najal tehakse kulutusi, mis kestavad kauem kui lisatulu. Giorgetti vastuväide puudutab reegli teist külge: kui hinnad tõusevad kavandatust kiiremini, saab ette kindlaks määratud kuluraja eest vähem kaupu ja teenuseid.

Valitsused võivad energiaabi siiski rahastada, kuid peavad leidma selleks ruumi kehtiva kuluraja sees (Euroopa Komisjoni talituste märkus). Ateena ja Rooma ees on seega kaks võimalust. Kululae sisse mahtuv abi tähendab, et eelarves tuleb midagi muud kärpida või edasi lükata. Kululae ületamiseks on vaja EL-i heakskiitu ning tõenäoliselt lisalaenu, mille maksavad tagasi tulevased maksumaksjad.

Erand, mida Brüssel toetab

Toetatud võimalus põhineb riiklikul erandiklauslil, mis lubab riigil ajutiselt kokkulepitud kulurada ületada. Augustis laiendas Euroopa Komisjon selle kasutamist kaitsekuludelt projektidele, mis vähendavad püsivalt sõltuvust imporditud fossiilkütustest (Euroopa Komisjoni suunised). Kreekas hõlmab abikõlblik kulu näiteks soojuspumpade ostu (Euroopa Komisjoni soovitus Kreekale).

Lisaruumi ülempiir on 0,3% SKP-st aastas ja kokku 0,6% aastatel 2026–2028 (Euroopa Komisjoni suunised). SKP ehk sisemajanduse kogutoodang näitab aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste koguväärtust.

Selline toetus jõuab esmalt majapidamisteni ja ettevõteteni, kes saavad soojuspumba paigaldamise tellida, ning tööd tegevate paigaldajateni. Tänavu talvel suure energiaarvega silmitsi olev üürnik sellest lühiajaliselt suurt abi ei saa.

Otsused on veel tegemata. Kreeka taotlus on tänase rahandusministrite kohtumise päevakorras ja ministrid langetavad ametliku otsuse (ECOFINi päevakord). Euroopa Komisjon esitas 8. oktoobril Itaalia kohta soovituse (Euroopa Komisjoni soovitus Itaaliale); Rooma ootab nüüd nõukogu otsust.

EL-i juhid arutavad energiaabi 15.–16. oktoobri tippkohtumisel (Antonio Costa kutse). Komisjoni ja nõukogu otsusele laiemate taotluste kohta pole kuupäeva määratud. Praeguseks on Komisjon toetanud lisaruumi tingimustele vastavateks energiainvesteeringuteks, kuid see vajab veel ametlikku heakskiitu. Kumbki valitsus pole saanud lisaruumi jooksvate arvete leevendamiseks. Seega peab Ateena või Rooma sel talvel pakutav abi mahtuma kulutustesse, mis olid juba varem kavandatud.