EL riskib Vene reparatsioonidega €90 billion

EL ei võtnud Venemaa külmutatud kontodelt 3,2 mld € ega kandnud seda Kiievile. Euroopa Komisjon maksis 25. juunil Ukrainale välja esimese osa 90 mld € suurusest laenust (Euroopa Komisjon/EEAS). Raha tuli EL-i võlakirjalaenust. Venemaa külmutatud reservid on skeemis tagatiselaadne kõrvalmehhanism, kuid tegelik finantsrisk liigub liikmesriikidele. Seni pole selge, kes kannab kahju, kui Venemaa Ukrainale kunagi hüvitist ei maksa.

Kuidas laen töötab

EL müüb investoritele võlakirju ja laenab saadud raha Ukrainale edasi. Tingimused on tavapärasest erinevad. Ukraina maksab põhiosa tagasi ainult juhul, kui Venemaa maksab sõjareparatsioone või muud hüvitist. Juristid nimetavad seda piiratud tagasinõudega laenuks. Lihtsamalt: kui Venemaa ei maksa, jääb kahju laenuandja kanda (White & Case).

Varasem plaan anda Venemaa reservid otse Ukrainale takerdus EL-is õiguslike vastuväidete ja poliitilise vastuseisu taha (Euronews). Kompromissiks sai kolmeastmeline lahendus. Esiteks külmutati Venemaa keskpanga reservid, umbes 210 mld €, mis asuvad peamiselt raha ja väärtpaberitena Euroopa finantsasutustes. Venemaa ei saa neid liigutada ega kasutada, kuid on endiselt nende juriidiline omanik.

Teiseks kogutakse külmutatud varadelt teenitav intress ja investeerimistulu eraldi. EL-i reeglid nõuavad, et see tulu eraldatakse ja suunatakse Ukraina toetamiseks (Euroopa Komisjon/EEAS, Ashurst). Kolmandaks kasutatakse seda tulu osaliselt EL-i võlakirjalaenu intressikulude katmiseks. Komisjoni sõnul on sellisest tulust Ukrainale juba antud 3,8 mld € (Euroopa Komisjon/EEAS).

See tulu ei kata siiski kogu kulu. Liikmesriigid maksavad ühise võla intressikuludeks hinnanguliselt 3 mld € aastas (Euronews). Skeemi nõrk koht on ka see, et tulu väheneb intressimäärade langedes. EKP ehk euroala intressimäärasid määrav keskpank on intresse alandanud. Tõenäoliselt tähendab see, et külmutatud reservid teenivad aja jooksul vähem, kuigi täpne ülekandumise kiirus pole selge.

Belgia on riskide keskmes

Suur osa Venemaa külmutatud reservidest asub Euroclearis, Belgias paiknevas ettevõttes, mis arveldab piiriüleseid väärtpaberitehinguid. Kui võlakirjad või aktsiad liiguvad riikide vahel, on Euroclear vahendaja. Selline kontsentratsioon jätab Belgiale erilise õigusliku ja finantsilise riski.

Belgia peaminister Bart De Wever on hoiatanud, et reservide otsene konfiskeerimine, see tähendab põhiosa äravõtmine, mitte ainult tulu kasutamine, tähendaks tänapäevase pretsedendita sundvõõrandamist. Tema hinnangul võiks see kahjustada usaldust Eurocleari ja euro rahvusvahelise positsiooni vastu (Ground News). Belgia tahab, et kõik liikmesriigid jagaksid õiguslikku riski enne järgmisi samme.

See risk pole enam teoreetiline. Venemaa keskpank on vaidlustanud tähtajatu külmutamise EL-i Üldkohtus Luxembourgis, väites, et see rikub omandiõigust ja riiklikku puutumatust (Ashurst). Kui kohus piirab EL-i õiguslikku alust varade külmutamiseks, võib seni tehtud eristus „tulu kasutamise” ja „põhiosa puutumatuse” vahel laguneda. Esimesena tunneks tagajärgi Belgia.

Kes võidab ja kes maksab

Vahetu võitja on Ukraina. Peaminister Svõrõdenko kinnitas, et 3,2 mld € on juba riigieelarves ning seda kasutatakse avaliku sektori palkade ja pensionide maksmiseks (Ukrainska Pravda). Tänavu oodatakse veel kahte väljamakset: 3,7 mld € septembris ja 1,45 mld € enne detsembrit (PubAffairs).

Kui mehhanism ei tööta, jääb arve EL-i maksumaksjatele. Tagasimakse sõltub Venemaa reparatsioonidest, mida ei pruugi tulla. Külmutatud varade tulu sõltub intressimääradest, mis on languses. Õiguslik alus sõltub kohtulahendist, mida veel pole. Lahendamata on põhiküsimus: kas Euroopa ehitas silla tulevaste Venemaa reparatsioonideni või laenu, mille Euroopa eelarved lõpuks ise kinni maksavad.