EL ostab Gröönimaal tugipunkti

Ursula von der Leyen saabus nädalavahetusel Gröönimaale paketiga, mille suuruseks teatatakse 200 mln € ning mis katab 2026. ja 2027. aastat. Raha on mõeldud satelliidiühendustele, merealustele kaablitele, andmekeskustele, taastuvenergiale ja kriitilistele toorainetele (EU Perspectives, Le Figaro). Visiit järgnes kuudele, mil Donald Trump oli saare kohta avalikult territoriaalseid nõudmisi esitanud. Von der Leyen nimetas visiiti perekondlikuks solidaarsuseks (Brussels Times). Enne kui solidaarsusjuttu uskuda, tuleb raha ise lahti võtta.

Kolm rahapotti, üks neist veel kujuteldav

200 mln € on uus kahe aasta kulu. See lisandub 225 mln eurole, mida Gröönimaa saab juba praegusest EL-i eelarvest ühenduse rahastuskanali kaudu, mis on mõeldud liikmesriikidega seotud, kuid EL-ist väljaspool asuvatele territooriumidele (EU-OCT Partnership).

Nende kahe summa taga on kolmas ja suurem number. Euroopa Komisjon on pakkunud järgmisse pikaajalisse eelarvesse, mis hõlmab aastaid 2028–2034, Gröönimaale 530 mln € (European Parliament Legislative Train, EUR-Lex COM(2025)599). Selleks on vaja kõigi 27 EL-i valitsuse ühehäälset heakskiitu. Kolm arvu kokku lähenevad miljardile eurole, kuid ainult esimene on uus raha. Teine oli juba lubatud ja kolmas pole veel kokkulepitud kulu.

EL ei osta selle rahaga maavarasid. Ta ostab tingimusi, mille najal võivad hiljem tekkida ligipääs maavaradele, taristule ja poliitiline usaldus. Volinik Jozef Síkela ütles Arktika foorumil sisuliselt sama: Euroopa tahab „tugevdada Arktika kogukondade võimet ise otsustada ja toetada neid otsuseid investeeringutega” (IEU Monitoring).

Maavaradeni on aastaid

Gröönimaal leidub 25 kriitilist toorainet 34-st, mida EL peab strateegiliselt oluliseks. Nende seas on haruldased muldmetallid, grafiit ja molübdeen (European Sustainable Energy Week). Paberil on potentsiaal suur. Wood Mackenzie hinnangul on tegelikkus aeglasem: saarel ei tööta ühtki haruldaste muldmetallide kaevandust ning polaartingimused, puuduv taristu ja regulatiivsed piirangud tähendavad enne esimeste projektide käivitumist mitmeaastast viivitust (Wood Mackenzie). Praegu töötab Gröönimaal kaks kaevandusprojekti, mis toodavad anortosiiti ja kulda (CSIS).

Gröönimaa välisminister Múte Bourup Egede ütles Euroopa Parlamendi liikmetele, et umbes 60% Gröönimaa maapõuest on kaardistamata ning territooriumi 56 000 elanikku elavad asulates, mille vahel puuduvad maanteeühendused. Tema sõnum Brüsselile oli otsekohene: Euroopa investeeringutega peavad kaasas käima Euroopa ettevõtted, kes on valmis Gröönimaa toodangut ostma. „Kui Euroopa ettevõtteid ei ole, on teised huvitatud,” ütles ta (Demócrata).

Kvanefjeldi haruldaste muldmetallide leiukoht näitab piirangut Gröönimaa poolelt. Projekt on peatunud territooriumi enda uraaniseaduste tõttu, mis tähendab, et üleilmne nõudlus ei tühista kohalikku keskkonnaõigust (Wood Mackenzie). Euroopa kaevanduspoliitika usutavus pannakse proovile ka kodus: Rootsis ähvardab LKAB kavandatav haruldaste muldmetallide kaevandus Kiruna lähedal saami kogukonna viimast põhjapõtrade rändekoridori, mille kohta ÜRO on korduvalt kriitikat teinud (SVT).

Jalgealune, mitte ligipääs

Rahapaketiga kaasnes sõjaline signaal. Soome üksused osalesid Taani juhitud õppusel Arctic Endurance 26, kus harjutati Gröönimaa kaitset koos Prantsusmaa, Saksamaa, Rootsi, Norra, Hollandi, Islandi ja Belgia vägedega (Yle). Õppus ärritas aasta alguses Washingtoni; Soome kaitseminister nimetas seda tavapäraseks liitlaste tegevuseks (Iltalehti). Koos näitavad von der Leyeni visiit ja õppus, et Euroopa valitsused püüavad muuta Gröönimaa vähem kasutatavaks USA läbirääkimisžetoonina.

Gröönimaa ei ole EL-i liikmesriik. Ta lahkus Euroopa Ühendusest 1985. aastal pärast kalanduspoliitika üle peetud referendumit. Gröönimaalastel on siiski Taani kodakondsus, mis teeb neist EL-i kodanikud, ning Taani vastutab Taani riigi koosseisus Gröönimaa kaitse eest (European Parliament Think Tank, Verfassungsblog).

Brüssel saab rahastada, investorite riski vähendada ja projekte pakkuda. Ta ei saa Gröönimaa ressursse käsutada. Von der Leyeni visiidi ajaks ei olnud avaldatud 200 mln euro paketi kuluridade jaotust, väljamaksete ajakava ega hankereegleid (European Commission Representation in Denmark). Deklaratsioon allkirjastati. Kuni peaminister Jens-Frederik Nielseni valitsus ei ole projekte, lubasid ja ostjaid Gröönimaa tingimustel heaks kiitnud, on Brüssel ostnud koha laua ääres, mitte ligipääsu saare maavaradele.