EL-i Ukrainaabist 4,7 miljardit läheb hüvitisteks

ELi riigid leppisid 25. septembril kokku, kuidas jagada Ukrainale mõeldud 6,6 miljardit eurot sõjalist abi, mille Ungari oli aastaid blokeerinud. 4,7 miljardit eurot läheb liikmesriikidele Ukrainale juba tarnitud relvade kulude hüvitamiseks (Delfi Estonia, Știrile ProTV). Liikmesriikide suursaadikud jõudsid kokkuleppele, kuid see on alles poliitiline. Raha liikumiseks tuleb õigusaktid vastu võtta (Euronews).

Kolm osa, kolm sihtkohta

Raha asub Euroopa rahutagamisrahastus, kuhu ELi riigid on alates 2021. aastast maksnud, et rahastada sõjalist toetust väljaspool liitu (Council Decision 2021/509). ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas teatas ülejäänud jaotusest: 1 miljard eurot läheb uute ühiste relvahangete rahastamiseks ja 900 miljonit eurot ELi väljaõppemissioonile, mis treenib Ukraina sõdureid (Euractiv, Delfi Estonia).

Rahal on kolm eri sihtkohta: hüvitised lähevad riikide eelarvetesse, ühishangete raha relvatarnijatele ja väljaõpperaha missioonile.

Ükski neist summadest ei lähe Kiievi riigieelarvesse, mille puudujääki käsitlesime eelmisel kuul (To Brief). Rahastu kaudu varustatakse ja õpetatakse Ukraina armeed, kuid riigi kulude katteks see raha ei lähe.

Miks läheb suurim osa hüvitisteks

Ungari sai abipaketi üksi blokeerida, sest sõjalise mõjuga ELi välispoliitilised otsused nõuavad üksmeelt ja iga valitsus võib need vetostada (Treaty Article 31). Viktor Orbáni valitsus kasutas seda õigust aastaid. Kokkulepe sündis pärast Orbáni kaotust 2026. aasta aprilli valimistel ja Péter Magyarist peaministri saamist (Euronews).

Kui Budapest enam kokkulepet ei blokeerinud, vaieldi selle üle, kes raha saab. Üks suurimaid abiandjaid Saksamaa soovis suunata suurema osa rahast Ukraina uueks toetamiseks (Euractiv).

Poola nõudis kulude hüvitamist praktilisel põhjusel: Kiievile relvi andnud riigid peavad enne uue abi andmist oma varusid täiendama ning hüvitis aitaks selle kinni maksta. Lõplik jaotus kaldus Poola soovitud suunas: hüvitised moodustavad suurima osa rahast (Știrile ProTV).

Osa hüvitistest võib siiski jõuda Ukrainasse. Kallas ütles, et mõned valitsused suunavad saadud raha Kiievile edasi, kuid ei nimetanud riike. Kyiv Independent teatel kavatsevad seda teha Saksamaa ja Rootsi, kuid kumbki pole summat nimetanud.

Mis seisab kokkuleppe ja väljamaksete vahel

Suursaadikud leppisid kokku Poliitika- ja julgeolekukomitees, kus liikmesriigid koordineerivad välis- ja kaitsepoliitikat ministrite kohtumiste vahel. Ministrid peavad poliitilise kokkuleppe nüüd ametlikeks otsusteks vormistama. Interfax-Ukraine’i hinnangul toimub allkirjastamine 28. septembril nõukogu istungil (Interfax-Ukraine).

Avalikust infost ei selgu veel, mida lõplik heakskiit hõlmab või kas mõni valitsus saab vaidluse selle käigus uuesti avada. Ka pärast heakskiitu jõuab raha riikideni aeglaselt. Poola kaitseministri asetäitja Paweł Zalewski prognoosib, et Poola saab hüvitise 2027. aastal (RMF24).

Sel nädalal leppisid valitsused peamiselt kokku varem kantud kulude jagamises, kuid väljamaksete õiguslik alus pole veel kinnitatud. Enamiku rahast moodustavad hüvitised relvade eest, mille Ukraina on juba kätte saanud. Ukraina armeele antav uus abi tuleb ühistest hangetest ja väljaõppemissioonist. Täiendav abi sõltub sellest, kas Saksamaa, Rootsi ja teised hüvitist saavad riigid otsustavad raha Ukrainale edasi suunata.