EL-i tehisaru märgistusel on erandid

„Uued EL-i reeglid nõuavad tehisaruga loodud sisu märgistamist.” Selline lause käis eelmisel nädalavahetusel läbi paljudest Euroopa väljaannetest, kuid see on vaid osaliselt täpne. EL-i tehisarumääruse läbipaistvusnõuded jõustusid 2. augustil (EL-i tehisarumäärus), ent need ei tähenda hoiatust iga õigekirjakontrolli läbinud e-kirja ega tehisaruga lihvitud foto juures. Kohustused sõltuvad sellest, kes süsteemi kasutab ja milline sisu avalikkuseni jõuab.

Võtame kolm olukorda. Ettevõte teeb kliendisuhtluseks vestlusroboti. Toimetus kasutab tehisarutööriista valimisteemalise artikli mustandi koostamisel. Poliitkampaania avaldab sünteetilise video vastaskandidaadist. Iga juhtum käivitab erinevad reeglid, mis on suunatud eri osalistele, ja ainult osa neist lõpeb avalikkusele nähtava märgisega.

Arendaja märgistab torustiku, kasutaja lõpptoote

Määrus jagab kohustused kahe rolli vahel: pakkuja on see, kes tehisarusüsteemi arendab või EL-i turule laseb, kasutuselevõtja aga organisatsioon või professionaal, kes seda kasutab (EL-i tehisarumäärus). Üks organisatsioon võib olla mõlemas rollis. Kui pank ehitab oma kliendivestlusroboti, on ta korraga pakkuja ja kasutuselevõtja ning peab täitma mõlemat kohustuste paketti.

Seda võib võrrelda toiduohutusega: tootja paneb pakendile toitumisalase teabe, restoran märgib menüüs allergeenid. Mõlemad kohustused kehtivad ja üks ei asenda teist (Stibbe).

Pakkuja kohustused tekivad juba süsteemi kavandamisel. Vestlusrobot või häälassistent peab vestluse alguses ütlema, et kasutaja suhtleb tehisaruga (EL-i tehisarumäärus). Sünteetilisi pilte, heli või videot loovatel süsteemidel on teistsugune kohustus: faili tuleb lisada varjatud märgis, mis sarnaneb pigem vöötkoodi kui hoiatustekstiga ning aitab järelevalvel ja tuvastusvahenditel tehisaruga loodud sisu ära tunda (komisjoni juhised).

Kasutuselevõtja vastutab avalikkusele nähtava teavituse eest. Kui kampaania avaldab süvavõltsingu, peab vaataja teadma, et video on sünteetiline. Eraldi peab toimetus või agentuur avaldama, kui valimisi, rahvatervist või riigikulutusi käsitlev tekst on tehisaruga loodud (Stibbe). Need kaks kohustuste rida kehtivad paralleelselt: ühe täitmine ei vabasta teisest.

Kui kasutad ChatGPT-d õhtusöögiideede mõtlemiseks, need reeglid ei rakendu. Need muudavad töövooge toimetustes, kampaaniates, ettevõtetes ja avaliku sektori asutustes, mis avaldavad tehisaruga loodud sisu laiemale publikule.

Keelekorrektor jääb lubatuks

Igapäevased tehisarutööriistad saavad selge erandi. Keele- või õigekirjakorrektor ega tõlketööriist ei too kaasa märgistamiskohustust, kui see ei muuda oluliselt kirjutatu tähendust (komisjoni KKK). Isiklik ja mitteprofessionaalne tehisarukasutus jääb reeglitest täielikult välja (EL-i tehisarumäärus).

Toimetuste jaoks on oluline erand. Avalikke asju käsitlev tehisaruga loodud tekst ei vaja nähtavat märgist, kui inimene on selle päriselt üle vaadanud ning konkreetne isik või organisatsioon võtab toimetusliku vastutuse (komisjoni KKK, Canal CEO). Itaalia ja Hispaania õiguskommentaarides rõhutatakse, et vastutus peab olema dokumenteeritud ja tegelik, mitte vormiline kinnitustempel (Corriere della Sera). Kunsti- ja satiiritöödes kasutatud süvavõltsingud vajavad endiselt avalikustamist, kuid viisil, mis ei riku vaatamiskogemust.

Reeglid kehtivad, ühe üleminekuajaga

Alates 2. augustist peavad vestlusrobotid end tuvastama, süvavõltsingud vajavad avalikustamist ning avalikku huvi puudutav tehisarutekst vajab märgist, kui tegelik toimetaja selle eest vastutust ei võta. Ainus üleminekuaeg kestab 2. detsembrini 2026 ja puudutab ainult üht asja: varjatud failimärgise kohustust neile generatiivse tehisaru süsteemidele, mis olid turul juba enne seda kuupäeva (Cooley, FAZ). Uued süsteemid peavad nõudeid täitma kohe.

Järelevalve jääb riiklike ametite kätte. Saksamaa Bundesnetzagentur võtab juba kaebusi vastu tasuta veebivormi kaudu (Bundesnetzagentur). Iirimaa on loonud riikliku tehisarubüroo, mis tegutseb koordineerimiskeskusena (RTÉ). Hispaania AESIA töötab (AESIA). Läbipaistvusnõuete rikkumise eest võib trahv ulatuda 15 mln € või 3%-ni üleilmsest aastakäibest. See jääb alla määruse kõige tõsisemate keeldude ülemmäärale, mis on 35 mln € või 7% käibest (komisjoni kokkuvõte, Handelsblatt).

Edasi tasub vaadata kolme asja: kas järelevalvajad reageerivad esimestele kaebustele, kas varjatud failimärgised peavad vastu interneti tavapärasele ringlusele, kus faile pakitakse, ekraanipilte tehakse ja sisu uuesti üles laaditakse, ning kas kasutajad õpivad märgistest midagi või kerivad neist lihtsalt mööda.