USA ähvardab ELi satelliidieelise pärast

EL soovib, et Euroopa ettevõtetel oleks parem võimalus saada sageduslube, mis võimaldavad satelliitidel tavaliste mobiiltelefonidega otse ühendust võtta. Washington hoiatab vastumeetmete eest. USA suursaadik ELi juures Andrew Puzder ütles, et Brüsseli piirangud USA satelliidikonkurentidele võivad tuua Euroopa ettevõtetele väga rängad tagajärjed (Financial Times). SpaceX-il pole järgmistele sageduslubadele tagatud õigust ning Puzderi kritiseeritud eelistus võib enne seaduse vastuvõtmist veel muutuda.

Ähvardus jäi ebamääraseks: Puzder ei nimetanud tariife, ettevõtteid ega tähtaega. Ta möönab, et EL võib kaitsta tundlikku riigisidet, kuid vaidleb vastu ärireeglitele, mis tema sõnul nõrgestaksid USA konkurente. Komisjon vastas teadaolevalt, et plaan toob turule rohkem teenusepakkujaid, kuid jätab võimaluse kandideerida ka ELi-välistele ettevõtetele (investingLive). USA pole kaubanduslikke vastumeetmeid veel rakendanud.

Mida Brüssel tahab sageduslubadega teha

Eelnõu määrab, kes võib pärast praeguste lubade lõppemist 2027. aasta mais saata kosmosest mobiilisignaali otse tavalistesse telefonidesse (Euroopa Parlamendi uuringuteenistus). Sellistel sagedustel töötav satelliit toimib nagu väga kauge mobiilimast: see võib jõuda telefonini seal, kus maapealne võrk ei tööta. Starlinki taldrikuga internet on sellest eraldi teenus.

Komisjoni ettepanek seab ka levieesmärgid. Iga kommertsluba saav ettevõte peab viie aasta jooksul teenuse algusest katma igas liikmesriigis 95% elanikkonnast ja 90% territooriumist (Euroopa Komisjoni ettepanek). Nõuded kehtivad kõigile loa saajatele, nii Euroopa kui ka välismaistele ettevõtetele.

Sagedusala jaguneks kuueks osaks. Kaks neist läheksid turvalisele valitsusside süsteemile, mis on seotud ELi kavandatava satelliidivõrguga IRIS² (Euroopa Parlamendi uuringuteenistus). Neli osa jääks kommertsteenustele. Ettepanek eelistab neist kahe jagamisel ELi kontrolli all olevaid uusi turuosalisi; ülejäänud kahele võivad kandideerida ka välisettevõtted, kui nad täidavad julgeoleku- ja andmekaitsetingimused (Euroopa Komisjoni ettepanek, Euroopa Parlamendi uuringuteenistus). ELi-väline ettevõte saaks pakkumise teha, kuid pooles kommertssagedustest oleks ta eelistusest ilma.

Miks SpaceX soovib sagedusluba

Praegused kasutusõigused kuuluvad Viasatile ja EchoStarile, kelle EL valis 2009. aastal (Euroopa Parlamendi uuringuteenistus). EchoStar nõustus 2025. aasta septembris müüma SpaceXile sagedusvarad. Tehingu ajakavas on selgesõnaliselt nimetatud üleeuroopaline 2 GHz luba (SEC-i dokument). Müügileping ei anna siiski ELi sagedusluba üle ning avalikest dokumentidest ei nähtu, et üleandmine oleks heaks kiidetud. Isegi loa ostmine, mille kehtivus hakkab lõppema, ei otsusta, kes saab järgmised õigused.

SpaceX on kavandatud jaotuse vastu. Ettevõte hoiatas juulis avaldatud seisukohas, et välismaiste teenusepakkujate piiramine vabade sagedusosadega võib teenuse kvaliteeti halvendada. Samuti väitis ta, et jaotus võib põhjustada häireid piirialadel, näiteks Poola ja Ukraina piiril (Le Monde). Need on ettevõtte väited, mida pole sõltumatult kontrollitud.

Euroopa eelistusel on võimalikke osalejaid. Telefónica, Orange, Vodafone ja Deutsche Telekom on pidanud esialgseid kõnelusi ühise pakkumise üle (Politico). ELi enda satelliidivõrk valmib hiljem: esimesed IRIS² satelliidid on kavandatud 2029. aastaks (Euroopa Kosmoseagentuur). Euroopa ettevõtete eelistamine muudab midagi ainult siis, kui vähemalt üks neist suudab toimiva teenuse üles ehitada.

Kes otsustab ja mida näeks valitsuste ettepanek ette

Määruse peavad heaks kiitma nii Euroopa Parlament kui ka ELi Nõukogu, kus liikmesriikide valitsused seaduste üle läbi räägivad. Parlamendi tööstuskomisjon, kus eelnõu menetlust juhib Austria saadik Angelika Winzig, polnud 18. oktoobriks veel hääletanud (Euroopa Parlamendi menetlusdokumendid). Pärast määruse vastuvõtmist korraldaks komisjon valikumenetluse ja valiks loa saajad.

Valitsuste seisukoht on selgem. Nõukogu kõnelusi juhtiv Iirimaa esitas 24. septembril kompromissi, mis piirab praegustele loaomanikele kavandatud kaheaastase pikenduse ulatust (Nõukogu kompromisstekst). Suurem muudatus puudutab Euroopa eelistust: see tõstetakse siduvatest artiklitest põhjendustesse, mis aitavad määrust tõlgendada. Valitsuste tekst väljendaks seega eelistust ELi kontrolli all olevatele ettevõtetele, kuid ei reserveeriks neile kaht sagedusosa.

Puzder ähvardab meetmetega, mille üle alles otsustatakse. Seadusandjad arutavad Euroopa ettevõtete eelistamist, kuid praeguse Nõukogu sõnastuse järgi suunaks see komisjoni, mitte ei kohustaks teda. Ükski Euroopa ettevõte ei saaks luba ette kindlalt ning SpaceX võiks konkureerida kõigi nelja kommertssagedusosa pärast. Euroopa Parlament ja liikmesriigid otsustavad, kas eelistusest saab siduv jaotusreegel.