EL lubab Ungari €10 billion plaani edasi

Ungari rahandusminister András Kármán ütles Ungari meediale, et reedel langeb EL-i raha „viimane õiguslik takistus” (24.hu). Ta pidas silmas üht menetlusetappi: ECOFIN ehk EL-i rahandusministrite nõukogu peaks heaks kiitma Ungari muudetud taaste- ja vastupidavuskava. See avab ligipääsu ligikaudu 10 miljardi euro suurusele pandeemiajärgsele taasterahale (Euronews). Ühe hääletuse kohta on see sõnastus täpne. Raha tegeliku liikumise kohta enam mitte.

Heakskiit on teine samm viiest

Taaste- ja vastupidavusrahastu, EL-i pandeemiajärgne fond, seob raha reformidega. Mehhanism töötab järjestusena: komisjon hindab riiklikku kava, nõukogu kiidab selle heaks, valitsus täidab kokkulepitud vahe-eesmärgid, esitab maksetaotlused ning komisjon kontrollib iga väljamakse eel, kas tingimused on täidetud (Commission RRF, Council). Reedene otsus puudutab teist sammu. Kolmas, neljas ja viies jäävad alles.

Ungari puhul on allesjäänud tingimused tavapärasest raskemad. Kavas on nn supervahe-eesmärgid, mis ei tähenda tavalisi projektitähiseid, vaid valitsemisnõudeid: korruptsioonivastased kaitsemehhanismid, riigihangete reeglid ja auditikontrollid, mille eesmärk on vältida EL-i raha liikumist poliitiliste võrgustike kätte (Euronews).

Budapest on maksekanali juba üles ehitanud. Parlament menetles kiirkorras seadust, mis suunab raha riikliku arengupanga MFB kaudu (VG). Eraldi seadus puudutab tegelikke kasusaajaid ehk isikuid, kes ettevõtet sisuliselt kontrollivad. Selle eesmärk on takistada seotud pakkujaid varjumast riiulifirmade taha (CMS). Need on sisulised järeleandmised, kuid läbipaistvusseaduse vastuvõtmisest olulisem on see, kas uurijad ja kohtud saavad seda kasutada sõltumatult.

Laiem pakett võib Daily Finlandi järgi ulatuda 16,4 miljardi euroni. Väidetavalt hõlmab see ka ühtekuuluvusraha ehk pikaajalist regionaalarengu rahastust ning kõrghariduse ja akadeemilise vabadusega seotud raha. Euroopa Parlamendi eelarvekomisjon arutab teemat 14. juulil (European Parliament), kuid komisjoni ega nõukogu esmased dokumendid ei ole täpset jaotust kinnitanud.

Tähtajad nõrgendavad Brüsseli hooba

Kiire pole ainult poliitilisel põhjusel. Taaste- ja vastupidavusrahastul on ranged kasutamata jätmise tähtajad: kui valitsus ei suuda eraldatud raha õigeks ajaks kasutusele võtta, kaob see lõplikult. Ungari on Orbáni valitsuse ajal sel moel juba miljardeid kaotanud.

Nüüd töötab sama surve vastupidises suunas. Kui tähtajad lähenevad, väheneb Brüsseli mõjujõud, sest raha kinnihoidmine, mis niikuinii aegub, ei karista enam kedagi. Mida lähemal on lõpptähtaeg, seda väiksem on külmutamise hind Budapestile ja seda suurem on kulu EL-i tingimusliku rahastamise usaldusväärsusele.

Poola näitab, kuidas mudel pärast ligipääsu taastamist toimib. TVN24 andmetel oli Poola juuniks saanud 34,15 miljardit eurot, umbes 62% oma eraldisest, mitte ühe maksena, vaid järkjärguliste väljamaksetena. Poola kommentaarides nimetatakse seda EL-i eelarve uueks loogikaks: „raha reformide ja vahe-eesmärkide eest” (Rzeczpospolita). EL saab ühes väravas öelda jah ja hoida järgmised endiselt suletuna.

Kes Ungaris raha kätte saab

Jaotus on siin keskne küsimus. Kui rahakanalit kontrollib MFB, nihkub komisjoni järelevalve varasemasse etappi: Brüssel hindab panga süsteeme, mitte iga lõplikku rahasaajat. See annab Budapestile rohkem ruumi otsustada, kes saab laenu, lepingu või projekti. Tegemist on Orbáni-ajastu konstruktsiooniga, mille praegune valitsus võttis üle tervikuna.

Võitjad ja kaotajad sõltuvad sellest, kas lõplike kasusaajate kontroll tegelikult töötab. Omavalitsused, väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, ülikoolid ja avalikud teenused võidavad ainult siis, kui järelevalve ulatub MFB väravast kaugemale. Riigiga seotud töövõtjad ja poliitiliste sidemetega ettevõtted võidavad siis, kui see nii ei ole. Saksa tööstusettevõtetele, näiteks Mercedes-Benzile, on see samuti oluline: kontsern laiendab FinanzNachrichteni andmetel Kecskeméti tehast ligikaudu 1 miljardi euro suuruse investeeringuga ning EL-i rahastusega seotud õiguslik stabiilsus ja taristu mõjutavad tehaseplaneerimist ja tarnijate usaldusväärsust.

Õigusriigi tingimuslikkuse määrus lubab raha peatada ainult siis, kui valitsemispuudujäägid ohustavad EL-i eelarve kaitset (määrus 2020/2092). Kui Ungari on seatud tingimused täitnud, muutub edasine blokeerimine ise õiguslikult probleemseks: tingimuslikkus hakkab paistma karistusena ning tulevastel valitsustel väheneb põhjus nõudeid täita.

Kui reedene otsus tuleb ootuspäraselt, liigub Ungari ummikust katseajale. Mitte katseajalt väljamakseni.