EL maksis Vene LNG eest €6 miljardit

Venemaa Jamali LNG tehasest lahkus 2026. aasta esimesel poolel 140 gaasilaeva. Neist 136 jõudis EL-i sadamatesse. Tehingute hinnanguline väärtus oli 5,96 miljardit eurot (Urgewald). Vene LNG ehk laevadega veetavaks vedeldatud gaas keelatakse EL-is pikaajaliste lepingute alusel täielikult 1. jaanuarist 2027 (EUR-Lex). Enne seda ostavad ettevõtted nii palju kui seadus lubab.

Miks keeld lõi ostuakna

EL keelas lühiajalised Vene LNG lepingud alates 25. aprillist 2026, kuid jättis pikaajalised lepingud kehtima 2027. aasta jaanuarini. Torugaasi lõpetamine liigub eraldi ajakava järgi 2027. aasta lõppu (S&P Global). Põhjus oli varustuskindlus: kogu Vene gaasi korraga katkestamine oleks võinud tekitada hinnahüppe ja füüsilise puudujäägi. EL-i energiaturu regulaatorite agentuuri ACER hinnangul katavad veel lubatud Vene gaasilepingud 45–55 miljardit kuupmeetrit aastas (ACER).

Ettevaatusel oli põhjus. EL-i gaasihoidlad olid juuli alguses täidetud vaid 42,88% ulatuses ning hinnatase ei andnud kauplejatele piisavat stiimulit talveks rohkem gaasi varuda (ZfK). Samas tekitavad etapiviisilised tähtajad etteaimatava käitumise. Kui ettevõtted teavad, et seaduslik aken sulgub, on majanduslikult ratsionaalne enne tähtaega ostud maksimumini viia. ACERi esimene seireraport näitas, et pärast määruse jõustumist märtsis kasvas Vene LNG import aastaga 17% (Euronews).

Sadam ei näita lõpptarbijat

2026. aasta esimesel poolel võttis Prantsusmaa vastu 3,74 miljonit tonni, Belgia 2,70 miljonit tonni ja Hispaania 2,50 miljonit tonni Vene LNG-d (Urgewald). Ainuüksi juunis ostis Prantsusmaa seda 349 miljoni euro, Hispaania 258 miljoni euro ja Belgia 254 miljoni euro eest (CREA).

EL-is puudub avalik andmebaas, mis jälgiks Vene LNG laadungi teekonda sadamast lõpptarbijani. Hispaania impordiandmed ei lahuta maha reeksporti (El Confidencial). Belgia Zeebrugge terminal pakub mahalaadimist, hoiustamist, taasgaasistamist ja laevalt laevale ümberlaadimist. See teeb terminalist kogu Euroopa turu sõlmpunkti, mitte ainult Belgia tarbimise allika (Fluxys). Saksamaa, Euroopa suurim gaasiturg, paistab laevandusandmetes vähe välja, kuid on torujuhtmetega ühendatud nii Belgia kui ka Hollandiga. Zeebruggesse jõudnud Vene LNG võib mõjutada Saksamaa hulgihindu ka siis, kui tanker Hamburgis ei sildu.

Bruegeli gaasivoogude andmed ja Kpleri laevajälgimine vastavad eri küsimustele ning kumbki ei näita, kus gaas lõpuks ära põletatakse (Bruegel). Avalikult on näha, et EL-i sadamatesse jõudis rekordkogus Vene LNG-d. Millised riigid seda tegelikult tarbisid, ei ole avalikult jälgitav.

Kes teenib, kes maksab

Venemaa teenib. Jamal annab üle 60% Venemaa LNG ekspordist ning Euroopa neelas peaaegu kogu tehase toodangu, samal ajal kui Hiinasse läks vaid neli laadungit (Kyiv Independent). Kreekaga seotud laevandusettevõte Dynagas vedas aasta esimesel poolel umbes 35% Jamali laadungitest ja teenis iga reisi pealt veotasu (gCaptain).

Kaotajaid on raskem mõõta. Poola suurendas oma LNG importi aastatel 2021–2025 41 TWh-lt 88 TWh-le ning ehitas uut taasgaasistamisvõimsust, et Vene gaasi asendada (PIE). Poola meedias käsitleti Lääne-Euroopa oste õigluse küsimusena: osa liikmesriike maksis varakult mitmekesistamise eest, teised jätkasid ostmist kuni tähtajani (TVN24).

Tarbijate jaoks töötab mõju kahes suunas. Rohkem LNG-d Euroopa terminalides võib lühiajaliselt alandada gaasibörside hinda, sest lisapakkumine vähendab ostjate hinnasurvet. Kuid Vene gaasi etteostmine detsembrini võib muuta 2027. aasta jaanuari järsemaks murdekohaks: mida rohkem Euroopa praegu Jamalile toetub, seda suurem on asendusvajadus keelu jõustumisel.

Euroopa vältis keelu edasilükkamisega kohest gaasišokki. Sama viivitus muutis väljumise osaliselt viimaseks ostuaknaks. Kuue kuuga liikus Venemaa arktilisse gaasitööstusse 5,96 miljardit eurot, kuigi seda peatav seadus oli EL-is juba vastu võetud.