4 miljardi euro süsinikulepe lõhestab ELi

Viis riiki hääletas vastu ja veel viis jäi erapooletuks, kuid EL-i liikmesriigid kiitsid siiski heaks 2026–2030 uuendatud süsinikutõhususe võrdlusalused. Need määravad, kui palju tasuta saastelubasid saavad Euroopa tehased järgmisel viiel aastal. Uuendus annab energiamahukale tööstusele ligikaudu 4 mld € leevendust (BSS/AFP). Sisuliselt on see tööstuspoliitiline tugimeede, mis aitab hoida terase-, keraamika- ja tsemenditootmist Euroopas ajal, mil uus süsiniku piirimaks alles järk-järgult käivitub.

Kuidas valem töötab

EL-i heitkogustega kauplemise süsteem (ETS) on Euroopa süsinikuturg. See seab ülempiiri rasketööstuse ja elektritootmise heitele. Ettevõtted peavad iga õhku paisatud CO₂ tonni eest loovutama loa ehk EL-i saastekvoodi. Osa kvoote müüakse oksjonil, osa antakse tasuta sektoritele, kus on süsinikulekke risk, st oht, et tootmine kolib nõrgemate kliimareeglitega riikidesse (European Commission).

Võrdlusalus on valem, mille järgi arvutatakse iga tehase tasuta kvoodid. See seatakse tootepõhiselt, lähtudes sellest, kui palju CO₂ paiskab ühe tooteühiku valmistamisel õhku sektori puhtaim kümnendik tehaseid (European Commission). Kui tehas on võrdlusalusest puhtam, katab tasuta kvoot suure osa nõuete täitmise kulust. Kui tehas on mustem, tuleb puudujääk turult juurde osta.

2026–2030 uuendus kalibreerib need tootepõhised mõõdupuud ümber. Kohandatud väärtuste järgi katab tasuta jaotus tööstuses keskmiselt umbes 75% heitest. Lisaks arvestab valem nüüd 14 toote võrdlusaluse puhul ka kaudset elektriheitet, mis vähendab kulusid tehastele, mis liiguvad elektripõhistele protsessidele (UmweltDialog). Järgmine samm on Euroopa Komisjoni ametlik vastuvõtt (Bloomberg).

Kes oli vastu ja miks

Poola, Itaalia, Leedu, Läti ja Malta hääletasid Poola ja rahvusvahelise meedia andmetel vastu (RMF24, Bloomberg). Ametlikku nimelist hääletustulemust pole avaldatud, seega tugineb riikide nimekiri meediateadetele.

Kõige konkreetsem vastuseis tuli Itaaliast. Riigi keraamikasektoris tegutseb 242 ettevõtet, töötab 25 550 inimest ja aastakäive on 7,5 mld €. Uute võrdlusaluste järgi kasvavad sektori otsesed ETS-i kulud 70 mln eurolt 120 mln euroni aastas (Il Resto del Carlino). Peaminister Giorgia Meloni süüdistas EL-i „bürokraate” reeglite karmistamises, kuigi tema sõnul oli nõukogu andnud mandaadi neid pehmendada (Il Fatto Quotidiano). Portugal ei hääletanud vastu, kuid kirjutas Brüsselile, et muudatused võivad karistada keraamika-, klaasi- ja tsemenditootjaid enne, kui majanduslikult toimivad alternatiivid on olemas (Jornal Económico).

Võrdlusaluste kaitsjate argument, mida esindavad eeskätt Holland ja komisjon, on teistsugune: usaldusväärne süsinikuhind koos CBAM-iga ehk süsiniku piirimehhanismiga premeerib tõhusamaid Euroopa tootjaid ja paneb mustematele importkaupadele lisakulu (NEa, European Commission DG TAXUD). Iga tasuta jagatud kvoot on samas kvoot, mida ei müüda oksjonil. See tähendab vähem tulu avalikesse kliimainvesteeringute fondidesse. Kliimaühendused hoiatavad, et liiga helde tasuta jaotus võib jätta ettevõtetele peaaegu olematu tegeliku süsinikukulu ning nõrgendada investeerimissignaali, mille jaoks ETS loodi (Sandbag).

CBAM-i ajastuse probleem

Ajastus on keskne, sest CBAM käivitub samal ajal. Alates 2026. aastast hakkavad tsemendi, terase, alumiiniumi, väetiste ja teiste hõlmatud kaupade importijad maksma toodetesse arvestatud süsiniku eest. Tasutav osa kasvab 2,5%-lt 2026. aastal 100%-ni 2034. aastaks (Finnish Customs). EL-i tootjate tasuta kvoodid peaksid samas tempos kaduma. Teoorias asendab üks süsteem teist: tehased kaotavad tasuta kvoodid, kuid saavad kaitse mustema impordi vastu.

Praktikas ei jookse kaks süsteemi täpselt kokku. ETS-i tasuta jaotus arvutatakse käitise tasandil tootepõhiste võrdlusaluste järgi, CBAM-i kohandused rakenduvad aga kaubatasandil tollikoodide alusel (Finnish Customs). Tehas, toode ja impordikategooria ei kattu alati. Tööstus väidab ka, et CBAM pole veel piisavalt läbi proovitud, et kaitset tagada. Näiteks roheteras võib Euroopas investeeringuna toimida siis, kui elektrihind on umbes 50 €/MWh, kuid paljud tootjad ei suuda seda piiri veel saavutada (Eurometal).

Avalikku tabelit pole selle kohta, kuidas iga võrdlusalus muutub, kuidas lisanduv tasuta jaotus liikmesriikide vahel jaguneb või milline on netomõju pärast CBAM-i kaitset ja riiklikke kompensatsiooniskeeme. Komisjoni juulis oodatav ETS-i ülevaade peaks käsitlema võimalust siduda tulevased tasuta kvoodid tootmise süsinikuheite vähendamise investeerimiskohustustega (S&P Global). Sellest sõltub, kas 4 mld € toimib sillana puhtama tootmiseni või tingimusteta toetusena. Seni, kuni andmeid ei avaldata, ei saa seda väljaspool Brüsselit kontrollida.