EL kaotab tollid USA 15% lae nimel

Enne Trumpi kaubandussõda maksid Euroopa kaubad USA-sse sisenedes 2-5% tolli. Turnberry kokkulepe, mille Euroopa Parlamendi kaubanduskomisjon kiitis 2. juunil heaks, muudab selle korra ümber: Euroopa kaotab kõik tollid USA tööstuskaupadele. Vastutasuks seab USA Euroopa ekspordile 15% tollilae.

Kokkulepe kinnistab Euroopale kehvema kaubandussuhte. EL loobub kõigist oma tollidest, et saada ülempiir, mis on kolm kuni kuus korda kõrgem kui enne 2018. aastat. Loogika on kaitsev: Trump ähvardas 25% või kõrgema tolliga ning 15% oli väiksem kahju. Põhiküsimus on, kas see arvestus peab.

Millega Euroopa nõustus

Kokkulepe, mille Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Trump rääkisid läbi 2025. aasta juulis Trumpi Šotimaa golfikuurordis, hõlmab enamikku tööstuskaupadest. USA masinad, elektroonika ja kemikaalid pääsevad Euroopasse tollivabalt. Euroopa samalaadsed kaubad maksavad USA turule jõudes 15% tolli. EL lubas ka osta rohkem USA veeldatud maagaasi (LNG) ning soodustada Euroopa investeeringuid USA tööstusse, kuid nende lubaduste täpne maht on endiselt vaidluse all.

Teras ja alumiinium jäeti kokkuleppest välja. Nende suhtes jääb kehtima USA riikliku julgeoleku toll 50%: see õiguslik mehhanism lubab presidendil tavapärastest kaubandusreeglitest mööda minna, kui import kuulutatakse ohuks riigikaitsele (EL-i nõukogu, 20. mai 2026).

Parlament lisas tingimused. EL-i tollikärped jõustuvad alles pärast seda, kui Washington teeb oma sammu. Kui 50% metallitolle ei vähendata 2026. aasta lõpuks, võib komisjon kogu korra peatada. Kokkulepe lõpeb igal juhul 2029. aasta lõpus.

Kaubanduskomisjoni juht Bernd Lange nimetas seda „mitte heaks kokkuleppeks”. Saksamaa kantsler Merz vastas, et see oli „parim, mida oli võimalik saavutada”. Mõlemad väited võivad korraga paika pidada: kokkulepe on kehvem kui varasem kord, kuid täiemahuline kaubandussõda läheks kallimaks.

Kuhu kulud langevad

Kõige tugevama löögi saavad Saksa autotootjad. Autotoll tõusis 2,5%-lt 15%-le, mis tähendab kuuekordset kasvu. Saksamaa eksportis 2025. aastal USA-sse umbes 409 000 sõidukit (Stern). Bochumi Center Automotive Research hindab, et see maksab Saksa autotootmisele umbes 2,5 mld € aastas (Handelsblatt).

Ka sektoris sees jaotub koormus ebaühtlaselt. Porsche ja Audi, kellel USA-s tehaseid ei ole, kannavad kogu 15% kulu. BMW ja Mercedes saavad Ameerika koostetehaste kaudu osa tootmisest ümber suunata ning osa kulust vältida. See loob vaikse surve viia rohkem tootmist Ameerikasse, mis aja jooksul õhendab Euroopa tööstusbaasi.

Saksa tööstusliidud räägivad kahjust otse. BDI, Saksamaa tööstusliit, mis esindab riigi suurimaid tootjaid, VDA ehk autotööstuse liit ning VDMA ehk masinaehitusliit on kõik hoiatanud, et kokkulepe nõrgestab Euroopa konkurentsivõimet ega too piisavaid vastusamme. Saksamaa juhtivate majandusuuringute keskuste hulka kuuluvad ifo instituut ja IfW Kiel näevad püsivat struktuurset halvemust eksportijatele, kelle ligipääs sõltub USA turust.

Ühesuunaline tänav

USA tootjad saavad tollivaba ligipääsu Euroopa 450 miljoni inimesega turule. Euroopa tootjad maksavad Ameerika turule pääsemiseks 15%. Terase ja alumiiniumi puhul maksavad nad 50%.

Sama tõke seisab Euroopa toidu- ja joogieksportijate ees. Prantsuse vein, Itaalia erikaubad, Iiri viski: kõik jäävad täismahus 15% tolli alla ning erandini viivat teed ei ole. Põllumajanduskaubandus ei olnud läbirääkimiste osa. USA põllumajandustooted saavad Euroopas parema ligipääsu, Euroopa toit USA turul vastutasuks midagi ei saa.

Tegelik test tuleb detsembris. Washingtonil on seitse kuud aega langetada 50% metallitolle, muidu võib EL oma järeleandmised peatada. Survevahend on aga nõrk. Mai alguseks rääkis Trump juba 25% autotollist, mis ületab kokkuleppe enda ülempiiri. Kui komisjon kasutab peatamisklauslit, riskib ta just selle eskalatsiooniga, mida kokkulepe pidi vältima. Euroopa ainus usutav lahkumisähvardus on ühtlasi tulemus, mida ta kõige rohkem vältida tahab, ning kokkuleppe püsimine sõltub sellest, et keegi seda ähvardust proovile ei pane.