EL kaalub €10bn Ungari-hagist loobumist

Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola ütles kolmapäeval parlamendiliikmetele, et küsib täiskogult seisukohta kahes küsimuses: artikli 7 õigusriigimenetluses, millega EL saab demokraatianorme rikkuvat liikmesriiki karistada, ning eraldi kohtuasjas Euroopa Komisjoni vastu 2023. aastal Ungarile vabastatud miljardite eurode pärast (Telex). Mõlemad sammud järgnevad Ungari peaministri Péter Magyari palvele. Tema väitel ohustab kohtuasi nüüd EL-i raha, mida vajab tema reformivalitsus, mitte Orbáni valitsus (The Straits Times/Reuters).

Tegelik jõud on kohtuasjal

Artikli 7 menetlus saab rohkem tähelepanu. Euroopa Parlament käivitas Ungari suhtes artikli 7 lõike 1 menetluse 2018. aasta septembris. Praegu seisab see nõukogu pooleliolevate toimikute seas, sest edasiliikumine nõuab riigi- ja valitsusjuhtide ühehäälset otsust. See tähendab, et üks liikmesriik saab protsessi blokeerida. 2024. aasta aprillis nõudsid parlamendiliikmed resolutsioonis nõukogult tegutsemist. Midagi ei järgnenud. Artikkel 7 on hoidnud Ungarit poliitilise surve all, kuid Budapest pole selle tõttu kaotanud sentigi.

Kohtuasi on teistsugune. Euroopa Liidu Kohtus olev kohtuasi C-225/24 vaidlustab komisjoni 2023. aasta detsembri otsuse vabastada Ungarile ligikaudu 10,2 mld € ühtekuuluvusraha, mille eesmärk on vähendada piirkondade majanduslikke erinevusi (CURIA). Parlament leiab, et komisjon vabastas raha ilma veendumata, kas Ungari oli tegelikult ellu viinud kohtusüsteemi ja korruptsioonivastased reformid, millest ligipääs rahale sõltus.

2026. aasta veebruaris toetas kohtujurist Tamara Ćapeta parlamendi seisukohta. Ta tegi kohtule ettepaneku tühistada komisjoni otsus, põhjendades seda sellega, et reformid pidid enne raha liikumist olema „jõus ja tegelikult rakendatud”. Kohtujuristi arvamus ei seo kohut, kuid kohtunikud järgivad seda enamasti. Kui nii läheb ka seekord, kinnitab kohtuotsus, et komisjoni otsuseid külmutatud raha vabastamiseks saab kohtus vaidlustada, mitte ainult poliitiliselt arutada. See muudaks tingimuslikkuse ehk EL-i raha sidumise reforminõuetega palju tugevamaks kogu liidus.

Lubaduste premeerimise lõks

Magyari argument on esmapilgul loogiline. Ta alistas Orbáni 2026. aasta aprillis, leppis mais komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga kokku 16,4 mld € suuruses reformide ja raha raamistikus ning ütleb, et kohtuasi puudutab raha, mida tema valitsus vajab korruptsioonivastaste kohustuste täitmiseks. Nende hulka kuulub liitumine Euroopa Prokuratuuriga, mis uurib piiriülest pettust EL-i rahaga. Magyari väitel eemaldaks kohtuasjast loobumine reformidelt õigusliku ebakindluse (The Straits Times/Reuters).

Komisjon on sattunud korduvasse mustrisse. Ta on Ungarile või Poolale raha vabastanud või selleks tee lahti kirjeldanud kolmel korral: Orbáni ajal 2023. aastal, Donald Tuski naasmise järel Poolas 2024. aastal ja Magyari valitsuse puhul 2026. aastal. Iga kord liikus komisjon enne, kui sõltumatu kontroll kinnitas, et reformid toimivad ka praktikas, mitte ainult dokumentides. Parlamendi Ungari raportöör Tineke Strik on öelnud, et oktoobrisse kavandatud faktikogumismissioon hindab tulemusi enne mis tahes ettepanekut artikli 7 menetlus tagasi võtta (Telex). Kohtuasjast loobumine enne seda visiiti ja enne kohtuotsust annaks signaali, et poliitiline muutus lõpetab õigusliku kontrolli.

See signaal ulatub Budapestist kaugemale. To Briefi varasem kajastus näitas, et Poola valitsus nägi Ungari muutust praktilise võimalusena vabastada Euroopa rahutagamisrahastu hüvitised ja Ukraina-abi koordineerimine, mida Orbán oli takistanud. Kui tingimuslikkus muutub pööratavaks iga kord, kui võimule tuleb EL-ile sobivam valitsus, kaotab tööriist usaldusväärsust enne järgmist proovikivi.

Mis jääb lahtiseks

Euroopa Liidu Kohus pole kohtuasjas C-225/24 veel otsust teinud. Kui parlament võtab hagi enne otsust tagasi, kaob võimalus kinnitada põhimõte, et sellised komisjoni otsused on kohtulikult kontrollitavad. Kui kohus tühistab komisjoni otsuse ajal, mil parlament on poliitiliselt taandunud, tekib mõlemale institutsioonile õiguslik probleem: kohtu hinnangul poleks raha tohtinud vabastada, kuid kumbki pole selgelt valmis selle järelduse järgi tegutsema EL-i toimimise lepingu artikli 266 alusel, mis kohustab institutsioone kohtuotsuseid täitma.

Magyari reformitahe võib olla päris. EL-il puudub siiski kindel viis eristada tegelikku reformi lavastatud reformist enne, kui faktid on kontrollitud. Parlamendi oktoobrivisiit on esimene hetk, mil seda saab teha. Magyar palub parlamendiliikmetel relvad maha panna enne, kui kontroll üldse algab.