EL kaalub Aspidese laiendamist

17. juulil patrullis Punase mere lõunaosas kolm sõjalaeva, samal ajal kui EL-i välispoliitikajuht Kaja Kallas külastas Djiboutis Itaalia fregatti Carlo Bergamini ja palus Euroopa valitsustelt lisapanust. See näitas missiooni põhipiiri: Kallas saab pakkuda sõjalisi valikuid, kuid ta ei saa sundida liikmesriike sõjalaevu andma ega kindlustajaid preemiaid langetama.

EL-i mereväemissioon Aspides on alates 2024. aasta veebruarist kaitsnud üle 670 kaubalaeva ja päästnud 128 meremeest (EEAS). Kallas soovib missioonile miinitõrjevõimet ja lisalaevu (Euronews). Kas ta need saab, sõltub pealinnadest, mis kõhklevad, juba ülekoormatud merevägedest ja kindlustusturust, mis hindab riski oma loogika järgi.

Kaitsemissioon ründava ohu ees

Aspides tegutseb nõukogu otsuse alusel, mille EL-i liikmesriigid võtsid ühehäälselt vastu 2024. aasta veebruaris (EUR-Lex). Mandaat on rangelt kaitsev: jälgida mereliiklust, saata kaubalaevu ning tõrjuda nende vastu suunatud droone ja rakette. Missioon ei ründa maismaasihtmärke ega tegutse blokaadijõuna (EEAS). USA merevägi on valinud teistsuguse tee, tulistades Tomahawki tiibrakette huthide relvapositsioonide pihta Jeemenis (Army Recognition). Aspides on teadlikult sellest piirist teisel pool.

Kallas juhib EL-i diplomaatilist teenistust. Ta saab teha ettepanekuid ja avaldada poliitilist survet. Ta ei saa üksi muuta sõjalist mandaati ega suunata liikmesriikide sõjalaevu ümber. Ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika, mille kaudu EL korraldab ühiseid sõjalisi operatsioone, toimib liikmesriikide ühise otsuse ja nende antud varade najal (Saksamaa välisministeerium). Kui Kallas viitas operatsiooniplaani kohandamisele, andsid Hispaania ja Itaalia avalikult märku, et eelistavad mandaadi muutmata jätmist (Ahram Online).

Itaalia ettevaatlikkus on kõnekas. Rooma on andnud missioonile Bergamini ja varem ka hävitaja Andrea Doria. Itaalia on Euroopa Punase mere operatsioonide üks suuremaid panustajaid (Analisi Difesa). Just see koormus paneb Rooma vältima uute ülesannete lisamist ilma selgete piirideta. Prantsusmaa tõmbab sarnase joone: Pariis rõhutab, et Jeemeni konfliktile pole sõjalist lahendust, kuid nõuab samal ajal huthide rünnakute lõpetamist mereliiklusele (France ONU). Mõlema lähtekoht on sama: saata, tõrjuda, kaitsta. Mitte teeselda, et mereväeline eskalatsioon lahendab poliitilise sõja.

Kindlustuslünk, mida fregatt ei sulge

Ka seal, kus Aspides sõjaliselt toimib, ei usalda laevandusettevõtted marsruuti veel piisavalt. Kuehne+Nagel teatas Lloyd's List Intelligence’i andmetele viidates, et juunis jäi kaubavedu Bab el-Mandebi kaudu, Punast merd ja Adeni lahte ühendavas kitsuses, endiselt umbes 41% alla tavataseme ning Suessi liiklus ligikaudu 45% alla kriisieelse taseme (Kuehne+Nagel). Maersk suunas ühe teenuse tagasi Suessi kaudu, kuid teatas, et olukorra halvenedes võib liiklus uuesti pikemale Hea Lootuse neeme marsruudile minna (Ahram Online).

Kindlustus on mehhanism, mis muudab ohu kuluks ka siis, kui sõjalaev on piirkonnas kohal. Sõjariski preemiad võivad tõusta umbes 0,2%-lt üle 1% laevakere väärtusest, kindlustuskaitset antakse seitsmepäevaste plokkidena ning kindlustajad võivad ühepoolselt kehtestada marsruudipiiranguid (Marsh). Fregatt konteinerlaeva kõrval muudab sõjalist arvestust. Kindlustaja riskimudelit muudab see alles siis, kui rünnakud langevad kogu koridoris peaaegu nulli.

Taani ja Madalmaad tunnevad häiret eriti teravalt Maerski ja Rotterdami kaudu. Kummalgi pole aga mereväevõimet, millega puudujääki täita. Madalmaade kaitseministeerium märkis Aspidese puhul peamiselt staabipanust Kreekas Larissas asuvasse peakorterisse, samal ajal kui olemasolevad fregatid on seotud NATO ülesannetega (Madalmaade kaitseministeerium). Riigid, kellele ümbermarsruutimine kõige rohkem maksab, ei ole samad riigid, kes suudavad anda saatelaevu. Kaubanduslik haavatavus ei muutu automaatselt sõjaliseks panuseks.

Aspides vähendab riski laevadele, mida ta saadab. See ei tee Punast merd odavaks, etteaimatavaks ega kaubanduslikult tavapäraseks enne, kui valitsused ja kindlustajad usuvad kogu koridori turvalisemaks muutumist. Selleks on vaja kas poliitilist lahendust Jeemenis või rünnakute langust tasemele, mis muudab kindlustusmatemaatikat. EL ei kontrolli kumbagi.